Kellakeeramise lõppemine võib paar aastat edasi lükkuda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsleri Kristi Talving sõnas Delfile, et Euroopa Nõukogus toimuvate arutelude käigus on laual ka ettepanek lõpetada kellakeeramine kaks aastat hiljem ehk 2021. aastal, et liikmesriikidel oleks rohkem aega koordineerida ajavööndid lähiriikidega.
"Solidaarselt mitmete teiste liikmesriikidega oleme ilmselt nõus ettepaneku jõustumise tähtaja (2019. aasta) edasilükkamisega mõistlikus mahus. Viimastes kompromissettepanekutes räägitakse pigem 2021. aastast," sõnas Talving.
Talvingu sõnul viib statistikaamet periooditi läbi ajakasutuse uuringut, mis annab ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta.
"Augustis analüüsitud 2010. aastal kogutud andmetest selgus, et keskmine inimene Eestis magaks aastaringse talveaja puhul valgel ajal 564 tundi (19% uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12% uneajast). Sellest lähtudes oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseteks tegevusteks," täpsustas asekantsler.
Ülejäänud EL-i liikmesriigid aga alles kujundavad seisukohti. Läti ja Leedu on kaldumas pigem suveaja suunas. Soomes avaldati eelmisel nädalal isikuküsitluse tulemused, mis näitavad 52% toetust püsivale talveajale ning 48% toetust püsivale suveajale.
"See ülekaal on aga üsna napp ning harmoneerimise aspekt võib osutuda Soome valitsuse jaoks olulisemaks. Lisaks küsitlusele, kus saadi väga napp ülekaal, mõjutab Soome lõplikku otsust kindlasti ka tulevikus peetavad läbirääkimised Rootsi, Eesti, Läti ja Leeduga ning nende enda sidusrühmade kaasamise tulemused," selgitas Talving.
Asekantsleri sõnul on Eesti jaoks on oluline olla lähimate naaberriikidega samas ajavööndis ja harmoneeritud lähenemise nimel tehakse koostööd. "Suveajale või vööndiajale jäämise otsustamisel võiks arvesse võtta kummale ajale jäämine annab meie inimestele aastas enam valget aega aktiivseteks tegevusteks," lisas ta.
Küsimust, kas jääda talveajale või suveajale, arutab valitsus novembri alguses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellib aga täiendava uuringu elanike eelistuste kohta, mille tulemused saadakse detsembris. Seega võib juhtuda, et valitsusel tuleb korraldada täiendav arutelu.
Euroopa Komisjoni suvel korraldatud küsitlusele vastas Eestist umbes 13 000 inimest. Nendest umbes 62% toetasid püsivat suveaega ja 26% püsivat talveaega. 12% ei arvanud midagi. Neid tulemusi ei saa aga laiendada kogu Eesti peale, sest Euroopa Komisjoni küsitluses ei küsitud osalenud inimeste vanust, sugu ja elukohta. Samuti ei teadnud vastanud naaberriikide seisukohti.
