Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb näeb selles positiivset otsust Ida-Virumaa elu- ja looduskeskkonnale.

„Nagu paljudes teistes Eestimaa piirkondades, jagub Ida-Virumaal haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastike, mida on oluline kaitsta ja säilitada. Rahvuspark aitab inimestele veelgi enam teadvustada elukeskkonna väärtuste hoidmist ning tõstab keskkonnateadlikkust."

Eelnõu järgi hakkavad Alutaguse rahvusparki kuuluma Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, lisaks Narva jõe ülemjooksu hoiuala ja Iisaku parkmetsa kaitseala.

Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Senised kaitse all olevad piirkonnad liidetakse, et tekitada üks terviklik rahvuspark, kuid olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi loodava rahvuspargiga siiski ei liideta.

„Rahvusparkide külastamine on inimeste seas populaarne, Ida-Eesti loodusel on nii mõndagi pakkuda. Loodetavasti aitab Alutaguse rahvuspark muuta inimeste senist arusaama Ida-Virumaast ning loob piirkonnale uue kuvandi, kus on palju muudki peale elektri ja põlevkivi tootmise,“ lisas Korb.

Täna kehtiva looduskaitseseaduse järgi on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi ja Matsalu. Seaduse jõustumisel lisanduv Alutaguse rahvuspark on kuues.