"Peale suurt metsatulekahju sai minu viimane piir täis," ütles polügooni läheduses elav Sander Delfile. Noormees väidab, et nädala väldanud maastikupõlengu ajal kestsid kaitseväe õppused polügoonil edasi.

Ka väidab noormees, et polügoonil toimuv toob kohalikele teedele kaasa pikad ja aeglased sõjaväemasinate kolonnid, mis takistavad liiklust, rikuvad asfalti, tekitavad roopad pehme kattega teedesse ja künnavad üles metsaalust.

Maa-ala Kaitseväele võõrandamine üleüldse tekitab Sandri sõnul kohalikele inimestele meelehärmi. Näiteks asuvad seal hinnatud marja- ja seenekorjamise paigad. Kuigi polügooni territooriumi on inimestel õppustevahelisel ajal kasutada võimalik, on mehe sõnul ka sellega probleeme. Ligipääsuteede juures lehvib pidevalt hoiatav punane lipp, mida õppuste lõppedes maha ei võeta. Seega on kohalikel ebaselge, millal alale minekut vältima peaks. Ka on nii polügoon kui ka seda ümbritsev ala Lehtses elava Sandri sõnul täis laskemoona kesti.

Samuti on Sandril etteheiteid müra osas. Nimelt lendavad tema sõnul sealses piirkonnas hävitajad nii madalalt, et see tekitab müra, mis häirib kohalike laste lõunauinakut.

Tapa vallavanem Alari Kirt asub kohaliku pretensioone kuuldes pigem Kaitseväge toetavale seisukohale. "Minu kogemus on, et Kaitsevägi arvestab niipalju, kui võimalik, elanike soovidega ja vajadustega," leiab Kirt.

Kirt möönab, et suurtel, mitme tuhande osalejaga õppustel võib mõni sõdur kogemata teel või põllul kahju tekitada. Sellisel juhul peab ta pretensioon põhjendatuks, kuid märgib, et ei mäleta juhust, kus kaitsevägi oleks jätnud kahju korvamata või likvideerimata.

Rämpsu osas leiab vallavanem, et kuna tegemist on polügooni territooriumiga, siis sinna laskemoonahüsside maha jätmine on kaitseväelaste asi. Väljaspool territooriumi õppuste läbi viimise kooskõlastab Kirdi sõnul Kaitsevägi alati kasutamise maaomanikega ja siis ei tohiks hülssidega probleeme tekkida.

"Tihtipeale pingutatakse ka selliste kriitiliste arvamustega üle," leiab Kirt kohaliku elaniku etteheiteid kommenteerides.

Kaitseväe keskpolügoon asub Kuusalu vallas, kuid piirneb lisaks Kadrina, Tapa ja Anija vallaga. Ligi 12 000 hektari suurune polügoon asutati 2001. aastal.