Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest. Positiivne rändesaldo tõstis ka Eesti elanikearvu.

Sisserändajate päritolu vaadates paistab silma lätlaste sisserände kiire kasv. Eelmisel aastal kolis Eestisse 863 Läti kodanikku. Seda on üle poole rohkem kui veel 2015. aastal, kusjuures lahkus Eestist vaid 180 Läti kodanikku.

Sisserännanud lätlaste arvukus jäi eelmisel aastal vaid natuke alla Soome kodanike arvule (938). Venemaa kodanikke kolis Eestisse 1 272 ja Ukraina kodanikke 1 037. Venemaa kodanike sisseränne on kolm aastat püsinud samal tasemel, Ukraina kodanike sisseränne on isegi natuke vähenenud.

Sisserändest poole andsid Eesti kodanikud. Eelmisel aastal oli esmakordselt Eesti kodanike sisseränne suurem kui väljaränne.

Koit Meres statistikaametist selgitas, et rände puhul teab statistikaamet kõige halvemini seda, kust inimesed tulevad ja kuhu nad lähevad. Euroopa Liidu kodanik ei vaja elamisluba, nemad registreerivad enda elukoha Eestis ja ongi kõik, nad on Eesti elanikud, aga statistikaamet ei tea, kust nad tulid.

Väljarändega on sama. Lääne-eurooplased kirjutavad sisse rännates end korralikult sisse, aga välja rännates jätavad registreeringu üles, seega on Merese sõnul rahvastikuregistris kirjas olevaid lääneeurooplasi rohkem kui neid, kes tegelikult Eestis elavad.

Parem on olukord väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate kolmandate riikide kodanikega. Nemad peavad taotlema elamisluba, mistõttu andmed nende kohta on palju täpsemad kui Euroopa Liidu elanike andmed.

Aasiast kolis Eestisse 505, Aafrikast 109, Ameerika maailmajaost 173 ja Okeaaniast 112 inimest. Aafrika ja Aasia puhul on sisserändajaid oluliselt rohkem kui väljarändajaid.