Mikser ütles Delfile, et tegelikult eeldati juba mõnda aega Trumpi sellist otsust ja see, milline saab otsuse olema täpne mõju, sõltub järgmistest sammudest.

"Ameerika Ühendriigid on teatanud, et kehtestavad Iraani vastu ranged sanktsioonid ja eeldavad ka kõigilt firmadelt, mis Iraanis tegutsevad, oma lepingute lõpetamist 90 päeva jooksul. See kindlasti omab teatavat majanduslikku mõju riikidele ja ettevõtetele, mis Iraaniga pärast tuumaleppe kehtestamist on lepinguid sõlminud ja äritegevust arendanud," märkis Mikser.

"Millised saavad olema julgeolekulised mõjud Iraani tuumaprogrammi tulevikule, seda kindlasti kõige rohkem mõjutab Iraani järgmine käitumine. Tegemist ei olnud ju tuumaleppe näol mitte Ameerika Ühendriikide ja Iraani kahepoolse lepinguga, vaid tegelikult mitmepoolse lepinguga," ütles välisminister. "Kui Iraan otsustab vastuseks Ameerika Ühendriikide sammudele samuti leppest taganeda või lahkuda, siis kindlasti on sellel märkimisväärsed mõjud nii tuumarelvade leviku tõkestamise püüdlustele edaspidi kui ka regionaalsele julgeolekule Lähis-Idas," lisas ta.

Kui lepe Iraaniga aastal 2015 sõlmiti, siis lootsid leppe ülejäänud osapooled Mikseri sõnul, et majandussanktsioonide leevendamine Iraani suhtes annab tulemuseks ka selle, et Iraan lõpetab oma pingeid õhutava tegevuse Süürias või teistes regionaalsetes pingekolletes. "Seda loodetud moel ei ole juhtunud, eks see on ka üks põhjus, miks president Trump oma avalduse tegi," nentis Mikser.

Tema hinnangul on ka täiesti mõistetavad need mured, mis seonduvad Iraani raketiarendusprogrammiga. "Tuumalepe oli fokusseeritud üksnes Iraani tuumaprogrammile ja selle osas on Iraan Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri hinnangutel oma kohustusi täitnud," märkis minister. "Aga loomulikult kõik need mured, mis on seotud raketiarenduse või ka regionaalse mõjutustegevusega, on täiesti legitiimsed ja arusaadavad mured," lisas ta.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas eile, et taganeb Iraaniga sõlmitud tuumalepped ja taastab riigi suhtes ranged sanktsioonid. Kõik teised lepingu osapooled – Iraan, Ühendkuningriik, Prantusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Hiina – on kinnitanud, et soovivad leppest ka edaspidi kinni pidada.