Kuigi Siil keskmes on maavägi, on õppusel siiski oluline roll ka mere- ja õhujõududel. "Tänapäevases maailmas puudutab julgeolek lisaks riigikaitseorganisatsioonidele ka sisejulgeolekuga tegelevaid ametkondi ning era- ja avalikku sektorit," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras õppuse eesmärkidest rääkides.

Siili peamise eesmärgina harjutatakse maakaitse toimimist nii konventsionaalse kui tavatu sõjapidamise keskkonnas. Selleaastane õppus hõlmab kogu Eestit ning keskendub lõpuosas Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis toimuvale lahingutegevusele.

Peamiselt puudutab Siil Kaitseliidu liikmeid, kuid tähelepanu all on ka riigi- ja inimeste koostööle sõjaolukorras. Õppusest võtavad osa kaitseväelased, reservväelased, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, politseiametnikud, päästetöötajad ning NATO-liitlaste ja partnerriikide sõjaväelased. Riikidevahelise koostöö raames toimub õppus esimest korda ka väljaspool Eesti piiri Põhja-Lätis.

Õppus jaguneb kolme etappi, millest esimesd kolm päeva kuluvad lahinguvalmiduse saavutamisele. Järgmises kolmepäevases faasis keskendub õppus üksustevahelise koostöö harjutamisele ja kolmandas etapis õppelahingutele.

Õppuse käigus mängitakse läbi 350 vahejuhtumit. Õppusest võtavad osa ka poliitilised institutsioonid - Eesti president ja Briti peaminister harjutavad, kuidas olukorrale reageerida. Seoses õppusega suurendatakse Keilas ja Lõuna-Eestis ka inimeste ja sõidukite kontrolli.

Kujutletavaks ründajaks, kellele õppusega reageeritakse, on riik nimega Murinus, kes püüab omapoolse sõjalise õppuse kattevarjus Baltikumi arvelt oma territooriumi laiendada.

Siil toimub teist korda ja asendab iga-aastast õppust Kevadtorm.Esimest korda toimus Siil 2015. aastal, mil sellest võttis osa üle 13 000 inimese.