Uues julgeolekukeskkonnas pole selgeid eraldusjooni, tihti on tegu pigem rahuloome kui -valvega.

„Seejuures tuleb tõdeda, et võrreldes teiste kriisikolletes läbiviidavate missioonidega, on ÜRO rahuvalveüksused sageli ebapiisavalt varustatud ja ettevalmistatud,“ lausus Luik.

Kahepoolse kohtumise järel ÜRO asepeasekretäri operatsioonide toetuse küsimustes Atul Khare’ga lausus Luik, et rahuvalvemissioonide edukaks läbiviimiseks peaksid Julgeolekunõukogu mandaadid olema realistlikumad ja konkreetse kriisi eripära arvestavad.

Ta ütles, et kasuks tuleks suurema otsustusõiguse andmine kriisipiirkonnas kohapeal olevatele üksuste juhtidele, kelle soovitustega võiks enam arvestada ka mandaatide koostamisel.

Eesti osaleb praegu kolmel rahuvalvemissioonil – UNIFIL Liibanonis, UNTSO Lähis-Idas ja MINUSMA Lääne-Aafrikas – kokku 44 tegevväelasega.

„Stabiilne ja rahumeelne rahvusvaheline julgeolekukeskkond on Eesti jaoks ülioluline. Seetõttu oleme rahuvalvemissioone alati tõsiselt võtnud ning neid vastavalt võimalustele toetanud.“

Kaitseminister kohtus kahepoolselt ka Elevandiluuranniku kaitseministri Hamed Bakayoko'ga, arutamaks ÜRO Julgeolekunõukogu teemasid. Bakayoko tervitas Eesti tulevast panust Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane.

Lisaks pidas Luik täna Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudis kõne Euroopa julgeoleku olukorrast käesoleval sajandil.

Homme kohtub Luik kahepoolselt ÜRO rahuvalveküsimuste asepeasekretäri Jean-Pierre Lacroix’ga ning ÜRO poliitikaküsimuste abipeasekretäri Miroslav Jenčaga.