Seeder: alkoholiaktsiisi tõusud tuleb ära jätta, kas on mõistlik aktsiise vähendada, on analüüsi koht
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et alkoholiaktsiisi planeeritud edasised tõusud tuleb ära jätta. Kas tasub aktsiisi langetada, selles ta nii kindel polnud.
Kui palju on teie tutvusringkonnas Viljandimaal inimesi, kes käivad Lätist alkoholi ostmas?
Ma ei oska öelda, kui palju, aga neid on. Mul ei ole tutvusringkonnas ühtegi, kes sellega äri teeks ja regulaarselt edasimüümiseks kindlaid koguseid tooks. Küll aga on inimesi, kes käivad Lätis, vaatavad, mis seal toimub, teevad seal oma sisseostud, mitte ainult alkoholi, vaid ka muud tarbekaupa ja ostavad isegi Valmierast ehitusmaterjali.
Ise olete käinud Läti viinapoes?
Ei ole.
Miks?
Pole olnud vajadust. Mul on kohustus teada, mis seal toimub. Olen lugenud statistikat, olen kursis maksude laekumise ja käivetega, olen rääkinud inimestega, ettevõtjatega, ettevõtlusorganisatsioonide juhtidega, olen saanud ülevaate mõjudest ja olen olukorraga kursis. Ise ei tarbi ma praktiliselt üldse ei kanget ega lahjat alkoholi, seetõttu pole olnud vajadust seal ostmas käia. Olen koalitsioonikaaslastega sellest laiemalt rääkinud, selle mõjud on palju laiemad kui ainult alkoholiaktsiisi mõjud riigieelarvele. See on mõjutanud ostuharjumusi, jaekaubandusvõrku Lõuna-Eestis, sealtkaudu ka regionaalpoliitikat.
Kipsplaadil ja kohukesel pole aktsiisi peal. Kui neid käiakse Lätis ostmas, siis ei saa ju põhjus olla alkoholiaktsiisis?
Saab küll. Kui inimene juba võtab ette kaubareisi Lätti ja ostab alkoholi, siis ta juba huvist ostab ka teisi tooteid. Ka mul seal käinud tuttavad ostavad Läti leiba, sest see on teise maitsega, ostavad maiustusi ja muid tarbekaupu. Valik on teine ja osa kaupu on odavamad. Kui ta ei oleks sinna alkoholi järele läinud, ei oleks ta ka neid teisi kaupu ostnud.
On ju normaalne, et inimesed ostavad sealt, kus on parem? Tallinlased käivad ka vahel Helsingist asju ostmas.
Teatud ulatuses ongi piirikaubandus normaalne. Kui see aga ületab teatud optimaalsuse piiri, siis on see ebamõistlik ja siis peaks astuma samme, et see ei kasvaks ebamõistlikult suureks. Kui piirikaubanduse osakaal kasvab väga suureks, sinna jäävad märkimisväärsed maksusummad, see muudab inimeste ostukäitumist, muutub kaubandusvõrgustik Lõuna-Eestis ja igapäevane kaupade kättesaadavus halveneb, siis see on juba üle mõistliku piiri. Kõiki neid mõjusid tuleb jälgida. Mõistlikus ulatuses on piirikaubandus kasulik, üle mõistliku piiri kahjulik. Täna on see üle mõistliku piiri.
Mida nüüd teha? Aktsiisid külmutada või langetada?
Aktsiiside külmutamine ehk juba heaks kiidetud aktsiisitõusude ärajätmine on vajalik. See ei pööra protsessi tagurpidi käima.
Läti tõstab ju ka aktsiise?
Läti tõstab jah. Toimub pikaajaline ühtlustumine. Lätil on aktsiisitõusud plaanis ja pikas perspektiivis peaks olukord normaliseeruma. Millised on võimalused asja tagasi pöörata ja aktsiisi tagasi pöörata, on omaette küsimus. Sellele on täna keeruline vastata. Aktsiisitõusud tuleb ära jätta, kas on mõistlik aktsiise vähendada, on tõsise analüüsi koht. Seda tuleb analüüsida riigieelarve strateegia käigus ja järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmise kontekstis. Tuleb vaadata prognoose, selle aasta tegelikke laekumisi, mis juhtub majanduskasvu ja sealt laekuvate täiendavate tuludega ja siis teha järeldusi. Seda ei saa teha emotsioonide pinnal.
