Pöördumisele allakirjutanud märgivad, et eriplaneeringu protsess on olnud liiga rutakas, läbipaistmatu ja lisaks pole piisavalt arvestatud Tartu linna ega selle tulevikuga.

Aab, kes seisab tselluloositehase projekti objektviisuse eest, tõdes, et tema tegelikult ei saa aru, mille vastu need 7000 inimest on. „Miks tahetakse projektile n-ö restarti? Mis on aluseks võetud?” küsis Aab.

„Ma saan kriitikast aru, sest ega keegi ei taha enda tagahoovi sellist tehast,” ütles ta. „Ma ei ole küll lugenud kogu muudatusettepanekut, aga ma ei saa aru, miks peaks eriplaneeringuga otsast alustama,” ütles ta ja selgitas, et protsess on just sellises etapis, kus tegeletakse mõjuanalüüside ja uuringutega.

Minister selgitas, et pärast homset allkirjade üleandmist on pall Tartu volikogu käes: kui nemad arvavad, et valitsuses tuleks võtta petitsiooni kui projekti mõjutavat asjaolu, siis tulebki valitsusel langetada otsus, kas protsessiga jätkatakse või ei.

Küll aga kummutas Aab kõik kuulujutud, justkui oleks tehase asukoht välja valitud.

Tartu apelli töörühm, mis koosneb Tartu linnakodanikest ja Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlastest leiab, et kui tselluloositehase keskkonnamõju uuringute eest tasub erainvestor Est-For mitte riik, siis need võivad olla juba eos kallutatud. Aabi sõnul on aga see, et investor tasub uuringute eest tavapärane taktika. „Hanke tellib riik. Samuti on meie ülesanne kaasata projekti kõik osapooled, teha analüüse ja uuringuid,” rõhutab Aab ja lisab, et riik jälgib igati projekti neutraalsust.

„Investoritele ei saa ette heita, et nad seisavad oma ärihuvide eest. Kuid veel vähem saab tartlastele ette heita, et me seisame oma laste ja lastelaste kasvuruumi, puhta õhu ja puhta vee eest,“ ütleb Tartu apelli töörühma liige, tartlasest lastekirjanik Tiia Kõnnussaar.