Nooruk riietusstiilist: sätitud soengud, meigid, säravad kleidid ja siis tulevad bumm… "lahedad" botased

Enam ei saa aru, mis trendimaailmas toimub ja mis maalt lähevad piirid pidulikkuse, mugavustsooni ning vabaajarõivaste kandmise vahel. Vanasti oli tava riietuda viisakalt ja teistesse inimestesse lugupidavalt vastavalt sündmusele, kuid see, mis nüüdisajal toimub, on lihtsalt käsitlematult kummaline.

Ütlen kohe ära, et minu vanus ei lähene poolele sajale, vaid hoopis veerandsajale. Siiski on säilinud mingid põhimõtted ja arusaamad, kuidas vastavalt sündmusele riietuda.

Juba maast madalast on õpetatud, mis vahe on vabaaja riietusel ja pidulikul sündmusel. Esimesel septembril kooli minnes pidi riietus olema viks ja viisakas. Kuidagi üldse ei tahtnud seda triiksärki, pintsakut ja kingi kapist välja võtta ja see oma dresscode'iks valida. Tundus ebamugav ja ei tundnud end selles vabalt. Selge oli see, et otse mänguväljakult või spordiriietes aktusele minna oli samuti arulage. Isegi teatrisse või mõnele muule kultuurisündmusele minnes riietati end vastavalt.

Näen kasvavat trendi kanda vabaaja riietust pidulikel sündmustel ja see on õõvastav. Leidub naisi, kes löövad end kenasti üles. Sätitud soengud, meigid, säravad kleidid ja siis tulevad bumm… "lahedad" botased. 90ndatel olid jube tehtud tegelane, kui välismaa värvilise botase jalga said. Hästi sobis see ka dressidega kokku.

Tänapäeval on tõesti jalanõude valik suur ja osad jalanõud näevad head välja, selles ma ei kahtlegi. Lihtsalt küsimus on selles, kas moeröögatus ja mugavustunne kaalub üle elementaarse viisakuse, endast lugupidamise ja teistesse suhtumise?