Ahistamist uurinud Tartu ülikooli komisjon: professor rikkus akadeemilist tava, doktoriõppes tuleks teha muudatusi
Komisjoni kokku kutsunud akadeemiline sekretär Andres Soosaar avaldas lootust, et aruandega on juhtunule nüüd ammendav hinnang antud ning ülikool on juhtumist õppinud. „9. mail tutvustame aruannet ka rektoraadile, pärast mida võtab rektor seisukoha tehtud ettepanekute kohta. Usun, et tänaseks ülikoolis koostatud juhendmaterjale ja komisjoni soovitusi arvesse võttes suudame edaspidi taolisi olukordi vältida ning probleemsetele juhtumitele asjatundlikult reageerida,“ lisas Soosaar.
Põhitulemusena leidis komisjon, et professor rikkus head akadeemilist tava, tuues eraelus tekkinud konflikti töökeskkonda. Komisjon soovitab kuni professori valimisperioodi lõpuni säilitada uurimise ajaks tehtud ümberkorraldused labori juhatamisel ning doktorantide juhendamisel. Töörühma töötajatele on määratud uus töö vahetu korraldaja, kes koordineerib töötajate tööd.
Komisjon on seisukohal, et ülikool ei suutnud tagada doktoriõppe heas tavas võetud lubadust tagada professori ja doktorandi erimeelsuse erapooletut lahendamist, mistõttu jäi doktorandi doktoritöö lõpetamata.
„Erinevalt mitmetest välisriikidest ei ole Eesti ülikoolides seadusest ega ülikoolisisestest regulatsioonidest tulenevat nõuet, mis keelaks õppejõududel eraeluliste, sh intiimsuhte loomist täisealise üliõpilasega. Samas oli professoril kui doktorantide juhendajal ja oma uurimisrühma töötajate töö vahetul korraldajal kohustus tagada kõigi töötajate ja üliõpilaste võrdne kohtlemine ning ahistamis- ja kiusamisvaba tööõhkkond. Professor ebaõnnestus selle kohustuse täitmisel, suutmata hoida lahus ja üksteist mõjutamata töö- ja eraelulised rollid, millest tingituna käsitleti ka professori ja doktorandi vahelises suhtluses paralleelselt intiimsuhtega doktoritöö juhendamist ning laboritööd puudutavaid küsimusi. Professor oleks saanud tööalaseid konflikte vältida, kui ta oleks hoidunud eraelulise suhte loomisest temaga alluvus- ja juhendamissuhtes olnud doktorandiga,” seisab aruandes. Komisjoni hinnangul on akadeemilise|e juhile sobimatu suhtlusviis, mis ületab viisakuse ning vastaspoole väärika kohtlemise põhimõtteid.
Rikkumiseks nimetab komisjon ka seda, et ülikool jättis 2014. aasta juunis vaidlustamata doktorandi töölepingu ülesütlemise. „Doktorant ütles 20. juunil 2014 ülikooliga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, viidates talle tööandja poolt osaks saanud diskrimineerimisele ja ahistamisele.
Arvestades doktorandi esitatud töölepingu ülesütlemise põhjendusi, oleks ülikool pidanud juhtumitegelike asjaolude hindamiseks korraldama erapooletu uurimise. Ülikool eivaidlustanud töölepingu ülesütlemist doktorandi poolt, andes sellega mõista, et nõustub doktorandi etteheidetega professori vastu. Fikseeritud ei ole ülikoolipoolset piisava põhjalikkusega analüüsi töölepingu ülesütlemise vaidlustamata jätmise võimalike õiguslike tagajärgede kohta.
Ülikooli ametiisikud on komisjonile ka kinnitanud, et nende hinnangul oleks ülikoolasjaolusid arvestades vaidluses töövaidluskomisjonis või kohtus kaotajaks jäänud. Oluline on ka märkida, et personaliosakonna töötajate suhtumine oli olnud doktoranti toetav kogu selle aja, mil nad olid juhtumist teadlikud,” märgib komisjon. Aruandes tuuakse ka välja, et ülikooli esindajad on valetanud avalikkusele, väites, et professorile tehti hoiatus. Tegelikult seda ei tehtud.
“Ülikool loobus pärast töölepingu lõpetamist doktorandi algatusel 2014. aasta juunis kirjalike selgituste küsimisest ja jättis professorile hoiatuse tegemata. Pärast doktorandi töölepingu ülesütlemist andis personaliosakonna juhataja instituudi juhile detailse ülevaate sündmustest ning soovitas professori käest selgitusi küsida ja kirjalik hoiatus teha, pakkudes abi hoiatuse vormistamisel. lnstituudi juht vestles professoriga, kes esitas talle omapoolse versiooni konfliktist doktorandiga. Sellele vestlusele tuginedes jättis instituudi juht professorilt seletuskirja võtmata ja temale ametliku hoiatuse tegemata, sest oli seisukohal, et professor ei ole vastuolulisi erasuhteid arvestades doktorandi suhtes ahistamist toime pannud. lnstituudijuht jättis tähelepanuta asjaolu, et eraeluliste suhete ülekandmisega töökeskkonda oli professor rikkunud töökohustusi ning sellele tulnuks vastavalt reageerida.
Seejuures on oluline märkida, et ülikooli eri ametiisikud on riiklikele institutsioonidele, doktorandi esindajale ja ajakirjandusele korduvalt väitnud, et 2014. aasta juunis tehti professorile hoiatus, » seisab aruandes.
Komisjon heidab ette, et suhtluses riiklike institutsioonide ja ajakirjandusega on ülikooli ametiisikud esitanud ebaõigeid faktiväiteid ja eksitavaid seisukohti.
„Kuigi professorile ei tehtud hoiatust, on hoiatuse tegemist kinnitanud
personaliosakonna jurist oma 24.08.2014 vastuses doktorandi advokaadile, kantsler 11.02.2015 Vastuses võrdõigusvolinikule ning rektor oma avalikus pöördumises 2017. aasta veebruaris. Samuti on ülikooli kantsler väitnud võrdõigusvolinikule, et juhtumi käsitlemata jätmise tingis sõna sõna vastu olukord, mis tähendanuks kirjalike tõendite täielikku puudumist. Tegelikult ei vasta see tõele, sest ülikool omas mingis ulatuses mõlema osapoole poolt pakutud kirjalikke materjale või oli nende olemasolust teadlik, ehkki nende usaldusväärsust ei olnud võimalik kontrollida.”
Ülikooli kommunikatsioonitalituse juhataja Illari Lään rikkus aga komisjoni hinnangul suhtluses meediaga sõnumisaladust ning isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.
“Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri lbrus pöördus Tartu Ülikooli poole 23. jaanuaril 2017, esitades küsimusi ülikooli käitumise kohta doktorandi esitatud süüdistuses. Kommunikatsioonitalituse juhataja andis vastuskirjas väljaandele kontrollimata usaldusväärsusega informatsiooni ning hinnanguid doktorandi tervise ning seksuaalelu kohta, rikkudes delikaatsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega olu|isel määral isikuandmete kaitse seaduse nõudeid. Lisaks rikkus kommunikatsioonitalituse juhataja Eesti Vabariigi põhiseadusega kaitstud sõnumisaladust, saates ajakirjanikule edasi väljavõtteid doktorandi ja professori kirjavahetusest. Samuti oli kiri hinnanguline ja sellest jäi mulje, et ülįkool on asunud konfliktis toetama professori seįsukohti. Rektori ning teiste asjaga tegelenud ametiįsikute kinnįtusel ei olnud kommunikatsioonitalituse juhataja kiri ajakirjanikule nendega kooskõlastatud ega väljendanud ülikooliseisukohti,” seisab aruandes.
Ülikool aga samas Lääne eksimuse osas midagi ette ei võtnud.
“Komisjoni hinnangul on delikaatsete isįkuandmete lubamatu avalikustamįne eriti taunitav ametikohal, mis nõuab andmekaitsenõuete täpset tundmist. Komisjonile teadaolevalt ei ole kommunikatsioonitalituse juhatajalt küsitud kirjalikke selgitusi ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguįd sisaldava ning ülikooli mainet kahjustava kirja saatmįse asjaolude kohta. Samuti ei ole mõistliku aja jooksul pärast juhtunut võetud ametlikku seisukohta kommunikatsioonitalituse juhataja tegevuse suhtes, ehkki rektor on meedias antud kommentaarides seda tauninud.”
Teise konfliktijuhtumi kohta professori ja tema teise alluva vahel aastal 2007, millest ka Eesti Päevaleht kirjutas, ei suutnud aga komisjon piisavalt dokumente leida, mistõttu selle kohta nad seisukohta võtta ei saanud.
Lõpuks soovitab komisjon täiendada Tartu Ülikooli doktoriõppe head tava, õpetamįse head tava ja õppimise head tava nii, et selles kajastuks soovitus juhendajal ja juhendataval intiim- ja ärisuhete loomisest hoiduda. „Topeltsuhte loomisel juhendatavaga on juhendajal soovitatav algatada kas kaasjuhendaja või enda asemele uue juhendaja määramine oma juhendatavale.
Komisjoni hinnangul on sellised suhted võimalike huvide konflikti allikaks, mõjutavad juhendamissuhet ja -õhkkonda ning võivad mõjutada kolmandate osapoolte võrdset kohtlemist. Komisjon märgib, et juhendaja ja juhendatava įntįimsuhte vältimises on vastutus eelkõige juhendajal kuijuhendatava üle mõjuvõimu omaval įsikul,” rõhutab komisjon.
Võimaliku ebavõrdse kohtlemise väljaselgitamiseks moodustatud kontrollikomisjoni kuulusid esimehena molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, siseauditi juht Elsa Leiten, õigusnõunik Aliis Liin ning üliõpilaskonna juhatuse aseesimees Mariliis Vaht.
Komisjoni leitud puudujääkidest saab täieliku ülevaate komisjoni aruandest, mida saab lugeda siit.
