Savisaart ravinud doktor Jaan Eha hinnang tema tervisele oli väga tõsine. "Savisaarel on diagnoositud mitu haigust, millest tervistumine ei ole tänase arstiteaduse taseme juures võimalik: veresoonte aterosklerootiline kahjustus, südame isheemiatõbi, läbipõetud südamelihase infarkt, südamepuudulikkus, raske kõrgvererõhktõbi, diabeet, amputeeritud alajäse," kirjutas Eha ekspertarvamuses, mille Savisaar laupäeval avaldas.

Savisaare kui poliitiku jaoks oli kõige tõsisem aga järgmine lõik, milles dr Eha viitas, et Savisaar pole ka vaimselt enam sama inimene, kes vanasti. "Tuleb arvestada sellega, et E. Savisaarel on peale ülipikka tüsistusterohket intensiivravi lisaks füüsilisele kurnatusele, lihasnõrkusele, fantoomvaludele ning paljudele kroonilistele haigustele ka sellise pika põdemise järgselt tavapäraselt esinev kognitiivsete võimete langus. Tal on tekkinud nii füüsilise kui vaimse töövõime oluline vähenemine, kiire väsimine ning sellest väga aeglane taastumine," kirjutas dr Eha.

Edgar Savisaare allesjäänud toetajad usuvad siiski sellest hoolimata temasse. Ernits nentis, et on Savisaare pika haiguslooga tuttav juba varasemast. "Jah, ega sellist haiguslugu ei tahaks keegi endale," rääkis ta.

Ernits arvas, et Savisaare tervise tõttu on tema kohtu alla saatmine libedale jääle minek. "Kui sul on selline ports erinevaid diagnoose, võib kergelt jääst läbi kukkuda," lausus Ernits.

Kui aga Savisaar pole piisavalt terve, et kohtu all olla, siis kuidas saaks ta linnapeana tegutseda. "Kohtu all on igaüks personaalselt, aga linnavalitsuses töötades on tegemist kollegiaalse juhtimisega. Seal on võimalik koormat jagada," vastas Ernits.

Ta polnud aga nõus dr Eha väitega, et Savisaare vaimsed võimed ja töövõime on langenud. "Kui diagnoosi ei teaks, siis ei paistakski silma," ütles ta Savisaare tervise kohta. Savisaar jättis tema sõnul hea mulje ka hiljuti Keskerakonna Tartumaa piirkonna konverentsil osalenutele.

Ka Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ei kiirustanud Savisaare poliitikast pensionile saatmisega. "Meedikute järeldused selles osas, et stressirohke kohtupidamine võib ohustada Edgari elu, vastavad ilmselt tõele," kommenteeris Toom küsimust, kas Savisaare naasmine poliitikasse on tema tervist arvestades võimalik.

"Poliitika ei ole vähem stressirohke. Kuid sel juhul Savisaar ise, mitte keegi kolmas, otsustab, kas riskida oma eluga või mitte," teatas Toom.

Ka Loone leidis, et Savisaare terviseriskid on väga suured. "Loodan, et keegi ei võta riski, et inimene sureb kohtupidamise jooksul. See risk on päris kõrge," ütles Loone.

Mis puudutab Savisaare võimalikku naasmist linnapea ameti juurde hoolimata kehvast tervisest, siis Loone sõnul peab ametist loobumine tervise tõttu olema Savisaare enda otsus. Praegune Savisaare linnapea ametist kõrvaldamine on tema sõnul ebamoraalne ega ole ka kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Ta arvas, et ametist kõrvaldamine on kaasa toonud ka Savisaare terviseseisundi halvenemise.

Sama arvas ka riigikogu liige Olga Ivanova. Ka tema sõnul on Savisaare otsustada, kas ta naaseb poliitikasse või mitte. Ta ütles, et on Savisaarega suhelnud, aga kui Savisaar ise pole poliitikast rääkima hakanud, siis ei ole ka tema seda teemat tõstatanud.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid süüdistas hiljuti Savisaare toetajaid selles, et nad panid eelmisel aastal tema tervise ohtu, kui õhutasid teda kõigele vaatamata erakonna esimeheks kandideerima. Ernits polnud selliste süüdistustega nõus.

"Raimondi kirjatükk on õõnes ja naeruväärne noore kuke edvistamine," teatas Ernits. Ta ütles, et Savisaare terviseprobleemid olid juba pikaajalised ja poliitiline eliit oli nendega kursis. See ei takistanud tal aga erakonda ja linna edukalt juhtimast.