Valitsus saatis maavalitsuste kaotamise plaani riigikokku
„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning oleme kokku leppinud, et sulgeme need alates uuest aastast. Reformi peamine eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.
„Otsusega suurendame omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust ning loomulikult anname ülesannete täitmiseks kaasa ka vahendid. Pean tähtsaks ka rõhutada, et maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi,“ sõnas Korb.
Eelnõu kohaselt jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks.
„Ülesanded, mis lähevad maavalitsustelt kohalike omavalitsuste tasandile, on rahvastikutoimingud, ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordi keskuste, maakonna arendustegevus, maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid. Lisaks liigub kohalike omavalitsuste tasemele tervise edendus ja maakonna turvalisusalase koostöö koordineerimine, kultuurivaldkonna ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded ja ka saarevahi tööülesanded liiguvad kohaliku omavalitsuse tasemele,“ selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil.
„Väga oluline tegevus, mille eest vastutab maavalitsus täna, on valimiste korraldamine. Nii nagu täna maavalitsused teevad koostööd kohalike omavalitsustega, nii ka tulevikus korraldab vabariigi valimiskomisjon koos kohalike omavalitsustega Eestis valimisi,“ lisas Korb.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamine otsustati valitsuskabinetis 12. jaanuaril ja selle otsuse järgi lõpetatakse maavalitsuste tegevus tuleva aasta 1. jaanuarist ning nende ülesanded jaotatakse kohalike omavalitsuste ning ministeeriumide ja ametite vahel.
