Seni on Nursipalu harjutusvälja arendamine takerdunud vastuolude taha kohalike, riigi ning looduskaitsjate vahel.
Nursipalu on üks kuuest Eestis kasutuses olevast harjutusalast, mida kasutab juba praegu üle 3000 naise ja mehe nii 2. jalaväebrigaadist kui ka Lõuna-Eesti kaitseliidu malevatest. Sealsed võimalused ei võimalda aga üksustel teha täielikku väljaõpet, vahendab ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
Riigi eesmärk on muuta Nursipalu harjutusvälja pisut üle 3000- hektarilist ala nii, et seal saaks läbi viia mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Muu hulgas eeldab see miinipilduja sihtmärgiala rajamist, mis ei meeldi aga suureneva mürafooni tõttu kohalikele.
"Rõuge vallas, ma arvan, ei ole ühtegi inimest, kes on riigikaitse vastu. Me saame aru, et Nursipalu harjutusvälja on vaja, aga me tahame siin ka edaspidi elada," rääkis Rõuge vallavanem Tiit Toots.
Kogu teema muudab keeruliseks ka asjaolu, et miinipulduja sihtmärgiala väljaarendamine tähendab 150 hektaril metsa raadamist keset riigi rohevõrgustiku olulist osa, kus teiste kaitsealuste liikide kõraval elavad ka merikotkas, must-toonekurg ja metsis.
"On väga selge, et Nursipalus saab teha väljaõpet niimoodi, et loodus ei saa kahjustada, pigem vastupidi," rääkis Tsahkna.
"Nursipalu ala on võrreldes näiteks keskpolügooniga palju väiksem ja sellel suurel sihtmärgialal, mida planeeritakse, on väga selgelt negatiivne mõju loodusväärtustele," ütles aga Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo.
