„Olukorras, kus tuhandete inimeste oskused võivad muutuda lähitulevikus tehnoloogiaprogressi tõttu vähem vajalikeks, on meie võimalus anda kohalikele kogukondadele suurem roll elu korraldamisel nii, et nende sees tekkiks rohkem majandustegevust ja uuendusmeelsust. Kogukonnapõhine majandustegevus ja elukorraldus on mitte kinniste klannide süsteem, vaid ise hakkamasaavate haritud kodanike elustiil, keda ühendab eestlus,“ ütles Talvik.

Talvik pöörab tähelepanu, et majandus ja tööturg muutuvad kiiresti tänu uue tehnoloogiarevolutsiooni küpsemisele, aga ühiskonnakorraldus ei jõua kohaneda.

„Juba praegu näeme, et kauplustes ja toitlustuses tõrjub iseteenindus massiliselt kassasid ning äpid lihtsustavad teenuste tarbimist. Katsetusel on isesõitvad sõidukid ja majade ehitust lihtsustavad suured 3D printerid. Traditsioonilised töökohad hakkavad kaduma. Eestile on väljakutseks sotsiaalkaitsesüsteemi ja tööpoliitika reform. Tehnoloogiaareng ei tohi kujuneda vaesustumise, tööpuuduse ja rahutuste põhjuseks, vaid võimaluseks arendada ettevõtlikkust, loomingulisust ning panustamiseks tarkadesse väikefirmadesse. Mul on hea meel, et president annab siinkohal suuna,“ ütles Artur Talvik.

„President märkis õigesti, et Eestis oli ühistegevus väga levinud ka enne Teist Maailmasõda. Peame seda taaselustama uues kuues. Sellist mõtlemist võib nimetada vabakonsevatiivseks maailmavaateks – hoiab kogemusi, on avatud uuele, peab lugu vabadusest.“