Kaitseminister Tsahkna: nelja aasta jooksul tõstame oluliselt reaalset kaitsevõimet
Täna allkirjastas kaitseminister Margus Tsahkna kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK), milles on lahti kirjutatud sõjalise riigikaitse lähiaastate arengueesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad vahendid.
Kaitseminister Tsahkna sõnul tõstame nelja aasta jooksul oluliselt reaalset iseseisvat kaitsevõimet, et oleksime valmis koheselt reageerima, kui selleks vajadus tekib. „2017. aasta eelarves on laskemoona hankimiseks ette nähtud 40 miljonit eurot ning aastatel 2018-2021 investeerime laskemoona veel 166,5 miljonit eurot, eesmärgiga tõsta kaitseväe lahinguvõimet,“ ütles kaitseminister Tsahkna.
Tsahkna lisas, et oluline samm on täiendava kaitseinvesteeringute programmi käivitamine järgmisest aastast. „Kolme aasta jooksul suunatakse programmist 60 miljonit eurot suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamisse,“ ütles kaitseminister Tsahkna.
Soomusmanöövrivõime loomise programm on värske nelja-aastase arengukava üks suuremaid võimearendusprojekte. 2019. aastaks on Scoutspataljoni käsutuses 44 lahingumasinat CV90, 2020. aastaks on nende kõrval valmis ka toetussoomukid. 2021. aastal peaksid Eestisse jõudma esimesed hangitavad liikursuurtükid.
Vastavalt arenguvale on juba tänavu plaanis vahetada välja Scoutspataljoni käsitulirelvad, aastaks 2021 peaks uued käsitulirelvad olema kasutusele võtnud kogu 1. jalaväebrigaad. KMAK näeb ette ka kogu kaitseväe sõjaaja struktuurile killu- ja kuulivestide soetamise, samuti öövaatlusvõimekuse loomise.
Kaitseväe juhtimisvõime ja sõjalise küberkaitse arendamiseks on vastavalt KMAKile plaanis senise staabi- ja sidepataljoni baasil luua küberväejuhatus, kuhu konsolideeritakse kõigi valitsemisala asutuste kübervaldkonna kompetents. Samuti on arengukavas õhuoperatsioonide juhtimise keskuse väljaehitamine ning investeeringud mereolukorra teadlikkuse tõstmiseks.
Eesti sõjalise võime kasvu ning liitlaste kohaloleku tagamiseks näeb arengukava ette investeeringud harjutusaladesse. Lisaks kaitseväe keskpolügooni arendamisele on KMAKi raames plaanis Klooga ja Nursipalu harjutusväljade väljaehitamine.
2017. aastal valmivad Tapal kolm kasarmut, söökla, samuti erinevaid rajatisi tehnika hoolduseks ja varustuse hoidmiseks. Arengukava järgi jätkuvad investeeringud kaitseliidu taristusse ja lasketiirudesse, uue hoone saab sõjaväepolitsei ning rajatakse täiendavad laskemoonalaod.
Riigikaitsele vajaliku inimvara hoidmiseks ja arendamiseks näeb KMAK ette vahendid tegevväelaste arvu kasvatamiseks ja nende palga konkurentsivõime säilitamiseks, samuti reservväelaste toetuste tõstmiseks umbes veerandi võrra. Kaitseliitlaste veel tõhusamaks rakendamiseks sõjalises riigikaitses on plaanis luua viis täiendavat maakaitsekompaniid.
Kaitseminister Tsahkna ütles, et peab väga oluliseks naiste senisest ulatuslikumat rakendamist sõjalises riigikaitseks, sest vormis naised annavad kaitseväele vääramatu jõu. „Riigikaitse on kogu rahva vastutus, kõik naised ja mehed on kaitseväkke võrdselt teretulnud. Ajateenistus on portaal kaitseväkke sisenemiseks ja annab julgetele naistele harukordse võimaluse end riigikaitses teostada,“ ütles Tsahkna.
Ministri hinnangul pööratakse rohkem tähelepanu ka noorte kaitsetahte suurendamine ja algatakse noorte isamaalise kasvatuse programm.
Lisaks sõjalise kaitse arendamisele näeb käesolev arengukava ette vahendid teadus- ja arendustegevuse edendamiseks, samuti kahekordistame toetusi arenevale Eesti kaitsetööstussektorile.
Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2018-2021 koostati lähtuvalt riigikaitse pikaajalisest arengukavast aastateks 2017-2026, NATO väevõime-eesmärkidest ning kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest.
