12 kohtualusest kümme nõustus kokkuleppemenetlusega, rühmituse juhtfiguuri Ljubov Genrihsoni (65) suhtes jätkub süüasi üldmenetlusega. Samas pole prokuröri sõnul ka välistatud, et edasi kulgeva üldmenetluse tulemus võib olla kokkuleppeline. Kohtuotsus kuulutatakse välja 6. veebruaril.

Andmebaasist dokumentide väljatrükkimisel, samuti taotluste menetlemisel kurjategijaid aidanud neljale PPA ametnikule taotleb riigi juhtivprokurör Steven-Hristo Evestus paarikuulist šokivangistust ning maksimaalselt viieaastast vangistust tingimisi. Lisaks sellele taotleb prokuratuur ka menetluskulude ning summade väljamõistmist, mille nad said kuritegude toimepanemise eest. Evestuse sõnul jäävad kuritöö eest saadud summad paari tuhande euro kanti.

Erinevate kohtu alla olnud isikute roll oli erinev. Oli neid, kes panustasid ühenduse toimimisse rohkem kui teised. Kahe naise ja ühe mehe osas on kokku lepitud samuti viieaastane vanglakaristus viieaastase katseajaga. Kahe naise panus oli väiksem, nendega on kokku lepitud kolmeaastane vangistus kolmeaastase katseajaga. Ühele isikule, kes käis teiste isikute eest korduvalt eest eesti keele eksamit tegemas, nõuab prokuratuur rahalist karistust. 75 kuritegeliku ühenduse teenust tarbinud või selle tegevust soodustanud isiku suhtes on oportuniteedi põhimõttel menetlus juba ka lõpetatud. Neile on määratud rahalised kohustused või üldkasuliku töö tegemise kohustus koos menetluskulude tasumisega. Paljud on juba selle täitnud.

"Kohtule karistusettepanekute tegemisel oli eesmärgiks, et endised ametnikud kannaksid süüdimõistva otsuse korral šokivangistuse kuritegude eest, mis nad avalikus teenistuses toime panid ja et neilt mõistetakse välja ka summa, mida nad kuritegeliku tegevusega teenisid. Samuti ei tohiks nad edaspidi tegutseda kodakondsus- ja migratsiooniküsimustega seotud valdkondades,“ sõnas Evestus.

Suurem osa rahalistest vahenditest liikus Evestuse sõnul juhtfiguuri kaudu, tema vara on ka olulises ulatuses kohtu loal arestitud.

2015. aasta oktoobris pidas politsei kinni 12 inimest, keda süüdistatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Ühteteist neist süüdistatakse esimese astme kuritegudes: 65-aastast Ljubovi süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna isikute värbamises, kümmet isikut, sealhulgas nelja politsei- ja piirivalveameti töötajat, sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et PPA sisekontrollibüroo sai esmase teabe skeemi kohta mõned kuud enne vahistamisi. Seda infot kinnitas ka PPA järelkontrolli süsteem. Nimelt liiguvad kõik kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna dokumendid ja sisseantavad taotlused edasi järgmisse etappi, mille üks ülesanne on kontrollida dokumentide tõele vastavust. „Kontrolli käigus tuvastatu kinnitas meile laekunud esmast teavet,” kinnitas juhtumit tutvustanud sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra 2015. aastal Päevalehele.

Naisel tuli pähe mõte hakata teenima inimeste arvel, kellel puuduvad nõuetekohased dokumendid. Menetluse käigus tuvastati ka n-ö iseseisvaid harusid ja 12. tuvastatud isik tegeles sama skeemiga, millega kuritegelik ühendus, makstes PPA ametnikele iseseisvalt altkäemaksu.
Mõnda isikut süüdistatakse ka korduvas altkäemaksu andmises, mõnda korduvas altkäemaksu võtmises ja mõnda vahendamises. See liigitab kuriteo esimesse astmesse kuuluvaks, mille eest karistusseadustik näeb ette kuni kümneaastase vangistuse. Altkäemaksusummade suurust pole veel avalikustatud, kuid juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on öelnud, et jutt käib tuhandetest eurodest. Samuti esitati väiksemaid kuriteosüüdistusi, mis on seotud dokumentide võltsimisega, tähtsate isiklike dokumentide ebaseadusliku hankimisega ja teiste isikute nimele välja antud dokumentide kasutamisega.

Kuigi võrgustikku võib pidada ka sõpruskonnaks, oli asi sellest kaugel. Kõik üksteise olemasolust ei teadnud. Ka neli PPA kodakondsus- ja migratsioonitöötajat polnud teadlikud, et kaasametnikud tegelevad samas grupeeringus samalaadsete kuritegudega. Tegemist oli sõna otseses mõttes kuritegeliku grupeeringuga, mille liider oligi loonud konkreetse tegevussuuna jaoks. Ühenduse juhil oli Eesti kodakondsus ja menetluse käigus tuvastati, et ta oli korraldanud endale veel kaks kõrvalidentiteeti. Grupeeringu juht oli loonud kuritegeliku skeemi, mille ülesanne oli aidata vajaminevate dokumentidega varustada ja tagada, et nende tingimused ja nõuded oleksid täidetud.

PPA ja riigiprokuratuur on juba tuvastanud skeemi, et kuritegelik ühendus andis sellekski kindlaid suuniseid ja korraldas süsteemi, kuidas keeleeksamit ning kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksamit edukalt teha. Siin tulid mängu veel mõned kuritegelikku grupeeringusse värvatud isikud ja ilusalongi töötajad. Viimati nimetatute ülesanne oli muuta värvatud isikud võimalikult sarnasteks nendega, kelle pildid olid isikut tõendavatel dokumentidel. Oma tegevuse varjamiseks kasutasid kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud omavahel hüüdnimesid.

Nagu möönis Evestus, on seekord tegemist veidi erakordse kaasusega. Nimelt on 11-st kuritegelikku ühendusse kuulunud liikmest kümme naised. Tegemist on keskealiste inimestega. Kõige vanema ehk 65-aastase naise – grupeeringu juhi - teadmata ei toimunud midagi.

PPA juht Elmar Vaher on ka avalikkusele öelnud, et selle juhtumi uurimise koondnimi oli peategelase üle aliase järgi "Maarika" ning et 65-aastasel naisel oli ametlikult kolm isikukoodi.