Rõivas kinnitas, et teda on informeeritud kirjast ja selles toodud ettepanekust tulla Venemaale lennuohutust puudutavatele konsultatsioonidele. "Päris kindlasti on Eesti ohutusest ja turvalisusest rahvusvahelises õhuruumis rääkinud juba aastaid," märkis Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

Kui Venemaal on tõesti siiras soov Läänemerel pingeid vähendada, peaksid nad Rõivase sõnul esimese sammu ise tegema. "Kõigepealt tuleks üles otsida transponderi nupp ja lülitada see sisse. Siis on esimene positiivne žest tehtud."

Peaminister ei näe põhjust arutada Venemaaga laiemat kaitsekoostööd ega Euroopa Liidu (EL) sanktsioonide teemat, sest Eesti on nendes valdkondades liitlastega ühtne. "Samuti ei saa ka laiemalt NATO või ELi kontekstis rääkida mitte mingisugusest julgeolekukoostööst," rõhutas Rõivas.

Eeltingimuseks on peaministri sõnul Ukraina konflikti lõpetamine. "Peab laskma Ukrainal elada iseseisva riigina, ilma et seal oleks invasioon ja osa piirkonnast annekteeritud."

Venemaa riiklik uudistekanal TASS teatas esmaspäeval, et Venemaa kaitseministeerium kutsus NATO liikmesriikidest Balti riikide ja Poola esindajad ning ka Soome ja Rootsi esindajad Moskvasse.

Septembrisse kavandatud nõupidamisest andis teada Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov.

Antonovi sõnul olevat kohtumise eesmärk vähendada pingeid, mis on tekkinud sõjalise liikluse sagenemisega riigipiiride läheduses ja samuti ka Läänemere õhuruumi lennuturvalisus, mis on esile kerkinud seoses sisselülitamata transponderitega sõjalennukite lendudega.

Eesti kaitseministeeriumist kinnitati Delfile, et Eesti kaitseatašee Moskvas on saanud Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumilt ettepaneku konsultatsioonideks. "Kaalume seda ettepanekut põhjalikult, peame nõu liitlastega ja kujundame seisukoha mõistliku aja jooksul," rääkis ministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste.