„Tõsine küberrünnak võidakse kvalifitseerida alliansi juhtumiks. Siis NATO saab ja peab reageerima,“ ütles Stoltenberg Reutersi vahendusel. „Kuidas, see sõltub rünnaku tõsidusest.“

NATO kaitseministrid otsustasid sel nädalal nimetada kübersõja üheks sõjaliste operatsioonide keskkonnaks õhu-, mere- ja maismaasõja kõrval.

2014. aasta hinnangu järgi võivad küberrünnakud potentsiaalselt käivitada NATO artikli 5, mis tähendab, et NATO võib potentsiaalselt vastata küberrünnakule konventsionaalsete relvadega, kuigi vastamine otsustatakse konsensuse alusel.

Stoltenberg ütles Bildile, et allianss peab kohanema üha keerulisemate ohtudega, mistõttu on NATO liikmesriigid leppinud kokku kaitse rünnakute eest küberruumis samamoodi kui rünnakute eest maismaal, õhus ja merel asuvate sihtmärkide vastu.