Tunne Kelam: Euroopa Liidul on rahvusvaheliste konfliktide haldamisel tõsiseid puudujääke
6. märtsil toimus Euroopa Parlamendis ekspertide ning EL välisteenistuse esindajate Süüria-teemaline kuulamine, mis välis- ja julgeolekukomisjoni liikme Tunne Kelami hinnangul osutas veel kord Euroopa Liidu tõsiseid puudujääke rahvusvaheliste konfliktide haldamisel.
"See ilmnes viimati Süüria vaherahu korraldamisel. Viimane otsustati USA ning Venemaa, kahe jõupositsioonil oleva riigi kokkuleppega, millest Euroopa Liitu alles tagantjärele informeeriti," ütles Kelam. "Nõnda on meile jäänud humanitaarabi pakkuja ning põgenike vastuvõtja, vanas kõnepruugis halastaja Samaariamehe roll."
Kelami hinnangul on Euroopa Liidu põhiline nõrkus rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel strateegilise alternatiivi puudus. "Üritame jätkuvalt konfliktide lahendamist nõrkusepositsioonilt, kuivõrd EL partnerid teavad, et me pole valmis sõjaliseks sekkumiseks, isegi mitte sellega usutavaks ähvardamiseks, mis samuti kuulub edukate läbirääkimiste konteksti."
Kelam ütles, et ekspertide väitel tuntakse Euroopa Liitu Lähis-Ida riikides just humanitaarabi ja koolituse pakkujana, kellelt aga ei osata oodata kriiside lahendust.
Teine põhiline moment Süüria konfliktist arusaamiseks on see, et vastupidi Venemaa poolt ning osalt Läänes levitatud arusaamadele nagu tuleneks suurim oht Islamiriigi terroristidelt, on praeguseks tegemist omalaadse Assadi diktatuuri ning islamiriigi sümbioosiga.
"Kumbki neist kahest ei näe teist poolt põhilise vaenlasena," ütles Kelam. "Assadi jaoks on põhivaenlaseks igasugune Süüria opositsioon tema režiimile. Kodumaise vastupanu likvideerimiseks rakendatav süstemaatilise hävituse strateegia on ekspertide arvates põgenike- ja humanitaarkriisi peamine allikas. Süüria põgenike peamine motiiv turvapaiga otsimisel on Assadi terror."
Samale osutab Venemaa sõjaline sekkumine, milles ekspertide hinnanguil on islamiriigi vastu suunatud vaid iga kuues pommituslend. Põhiosa Venemaa tähelepanust keskendub tema liitlase Assadi vastaste hävitamisele ning Assadi kontrollitud piirkonna laiendamisele.
"Süüria kriisi kõige tõenäolisem ajutine lahendus võiks olla uus külmunud konflikt, milles Assad lepib kontrolli taastamisega Süüria lääneosa üle ning islamiriigile jäävad idapoolsed väheasustatud piirkonnad," ütles Kelam. "Isegi kui selle tagajärjel vägivalla kasutamine vaibuks, kujuneb taolise "lahenduse" peamisteks ohvriks valdav enamus tavalisi süürlasi, kes ei lepi Assadi režiimiga, ega saa hellitada mingit lootust hävitatud kodudesse tagasipöördumisele.
