“Tänaseks ei ole tõendamist leidnud, et hakkide tõrjumine häälpeletitega annab püsivaid tulemusi, mistõttu ei pea linnavalitsus õigeks kulutada 3000 eurot häälpeleti hankimiseks, kui see võib osutuda ebatõhusaks,” selgitas Meie Maale Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel.

Selle asemel kavandab linnavalitsus 2016. aasta eelarvesse ligi 2000 eurot muude peletusmeetmete rakendamiseks.

“Hakkide vastu võitlemisel tuleb meie hinnangul vähendada lindude toidubaasi – lindude tahtlik söötmine, avatud või üleajavad prügikastid, toidujäätmete kompostimine lahtises kompostihunnikus jne. Sama oluline on vähendada lindudele sobivaid pesitsuskohti hoonetes. Ventilatsiooniavad, tuulekastid jm avaused peavad olema vähemalt võrega suletud, et linnud sinna pesa tegema ei pääseks,” ütles Koppel.

Tuleva aasta kevad-talvel on linnal kavas läbi viia teavituskampaania, kuidas teha hakkide elu linnas ebamugavaks ja milliseid peletusmeetodeid saab iga elanik või ettevõte ise kasutada.

Ornitoloog Marko Mägi peab mõistlikuks juhul, kui Kuressaares soovitakse juba järgmisel kevadel hakkide probleemile leevendust saada, häälpeletid siiski soetada, sest elanike teavituskampaania on pikaajaline ning aastatepikkune protsess ega anna kohest efekti.