Inga Barrett Texasest ning tema õed Aimi Brown Floridast ja Ulla Kemman Washingtonist kogunesid hiljuti Ulla juurde koju, et seda aastapäeva tähistada. Nad on nimelt kolm neljast seni veel elavast inimesest, kes toona selle reisi ette võtsid.

Väljaanne tuletab meelde, et kui Teine maailmasõda puhkes, siis Eesti okupeeriti Nõukogude vägede poolt, kuid aasta hiljem aeti punaarmee natsi-Saksamaa poolt siit välja. Saksamaa võimu all lubati teatavasti Rootsi päritolu eestlastel emigreeruda ja seda võimalust õed Küünid ka kasutasid. Kui aga venelased Eesti peale natsi-Saksamaa alistumist taas okupeerisid, siis kartsid õed tagakiusamist ja pagesid Ameerikasse.

Õdede isa, Arvid Küün, leidis umbes 50-aastase posti vedamiseks mõeldud aluse "Erma", mis vajas aga remonti. Paadi kordategemiseks oli pere nõus võtma tasu eest ka teisi reisijaid kaasa.

Kuigi reis üle Atlandi ookeani oli ohtlik, siis Eestist saadud merendusharidusega Arvid oskas purjetada. Ta kasutas ära tuuli ja hoovusi ja üritas isegi Kolumbusega sama teed minna.

Pärast 127 päeva merel randus väike paat koos 16 eestlasega Virginia osariigis Norfolki linnas. Kuupäev oli siis 15. detsember 1945.

"Erma" reisist on kirjutatud ka kunagi raamat, mis kannab pealkirja "Purjetamine vabadusse". Raamatu kirjutas Voldemar Veedam (1912 Tallinn - 1983 Washington), kes lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolasena, töötas ajakirjanikuna ja hiljem USA-s "Ameerika Hääle" Eesti osakonnas.

Tema 1952. aastal ilmunud raamat on üks väliseesti autorite enimtõlgitud (rohkem kui 20 keelde) raamatuid.

Briti meediaväljaanded on tituleerinud "Erma" reisi kaasaja üheks eepilisemaks ajalooliseks mereretkeks.