Mis oskused peavad heal kiirreageerijal olema? Võib-olla üllatavalt on esimesed oskused suhtlemine, enesekehtestamine ja inimpsühholoogia. Selgelt antud korralduse ja inimese hea "lugemisega” on nii mõnigi sündmus lahendatud nii, et musklijõudu vaja ei lähegi.

Et olukord lahendada võimalikult kiirelt ja ohutult, treenivad kiirreageerijad lisaks üldfüüsilisele vormile ka kõikvõimalikke taktikalisi oskusi - kuidas kedagi autost välja saada, tundmatu planeeringuga hoonesse turvaliselt sisse minna või agressiivset seltskonda ohjata. Lisaks laskmine, turvataktika ja meeskonnatöö.

Keeruliste olukordade treeningul läbi mängimise ja igapäevase praktika tulemusena saab õigesti tegutsemine nii selgeks, et ohtlikku olukorda sattudes tuginetakse lihasmälule ning liigutused on suuresti automaatsed. Samas pole ükski kurjategija või kinnipidamine teisega sarnane ning taktika valimine jätab alati ruumi ka loominguliseks tööks ja nuputamisülesandeks.

Treeningu ja eriülesannete kõrval käivad kiirreageerijad iga nädal ka tänavatel patrullimas. Siis tuleb korrale kutsuda näiteks härrasmehi, kes tähistavad reede õhtut enda jaoks ainumõeldaval viisil ehk viina juues. Või kontrollida poistekampasid, mille liikmed tahavad nädalavahetust käsikähmlusega tervitada.

Kui aga juhtub, et mõni tõsiste meeste arutelu geopoliitiliste sõlmküsimuste üle otsustatakse lahendada noa või granaadi abil, on vaja sisse lülitada kiirreageerija spetsiifilised oskused. Selliste juhtumite puhul on oluliseks toeks ka täiendav relvastus ja varustus.

Kelles eelnev huvi äratas, saab kiirreageerijate tegutsemist näha juba 23. juunil Harju maakaitsepäeval toimuval demonstratsioonesinemisel.