Nii Reformierakonna kui sotsiaaldemokraatide toetus on suvest saadik järjekindlalt langenud ning jaanuariks oli Reformierakonnal toetusest alles jäänud 22 ja sotsidel 16 protsenti.

Kivirähk selgitas seda valitsuses olemisega, mis paratamatult toob endaga kaasa rahulolematust. Kivirähk hindas töövõimereformi kooseluseadusest isegi olulisemaks toetuse languse põhjuseks. "Seal oli väga tugev huvigruppide vastasseis, aga neist sõideti üle," nentis Kivirähk.

Sotsiaaldemokraatide langenud toetuse üheks võimalikuks põhjuseks pidas ta ka venekeelse koolihariduse ümber toimuvat. Eestlased on pahased, et keskkoolides minister Jevgeni Ossinovski (SDE) plaani kohaselt kaob nõue õpetada vähemalt 60 protsenti ainetest eesti keeles, venelasi aga võib pahandada Ossinovski plaani teine pool ehk eesti keele aktiivsem õpetamine juba põhikoolis. Kivirähk nentis, et see on spekulatsioon ja uuringuandmetest tal sellele kinnitust pole.

Kivirähk lootis, et vähemalt üks väikestest erakondadest saab ka riigikogusse. Küsitlus näitas nii Vabaerakonnale kui EKREle kuue protsendi suurust toetust. Kivirähk pidas Vabaerakonna šansse suuremateks, sest neil on natuke tugevam nimekiri, kus on rohkem tuntud inimesi.

Valimistulemus kujuneb igas ringkonnas, kus kandideerivad konkreetsed inimesed. Tulemus sõltub väga palju sellest, palju erakondadel on nimesid nimekirja panna.