"Seni, kuni Venemaa ei lõpeta agressiooni ega täida Minskis septembris sõlmitud relvarahukokkulepet, peab Euroopa Liit olema sanktsioonide osas kindlameelne," ütles Eesti peaminister. "Euroopa Ülemkogu erakorralisel tippkohtumisel kaalume kindlasti ka teisi võimalusi Venemaa korrale kutsumiseks ning teeme otsused Ukraina toetamiseks."


Peaministrid rääkisid Horvaatia valmisolekust liituda Schengeni õigusruumiga - esimene võimalus selleks avaldus esitada avaneb tänavu juulis ehk kaks aastat pärast Horvaatia liitumist EL-iga. Rõivas kinnitas, et Eesti toetab Horvaatia püüdlusi Schengeniga ühinemisel.

Rõivas ja Milanović arutasid ka Kreeka äsja toimunud valimiste mõju EL-i ja eurotsooni tulevikule. Rõivas tunnustas Kreeka eelmise valitsuse tehtud samme riigi majanduse päästmiseks. "Kreeka rahvas on teinud valimistel oma valiku ja me austame seda valikut," ütles Rõivas. "Uuel valitsusel on ees keerulised otsused Kreeka majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel. Ootame, et uus valitsus võtab Kreeka võlakohustusi tõsiselt."

Valitsusjuhid peatusid kohtumisel ka energiapoliitikal - arutati, millised mõjud on Venemaa otsusel mitte ehitada South Streami gaasijuhet Venemaa ja Balkani piirkonna vahele. Rõivase sõnul on EL-i energialiidu ülesannete seas olulisel kohal energiaturgude harmoneerimine, regionaalne koostöö ja varustuskindluse suurendamine.