Mart Meri: Eesti teadus tuleb ummikseisust välja tuua

Sotsiaaldemokraat Mart Meri kinnitusel ohustab Eesti teadust hääbumine, kui juba lähiajal ei hakata ellu viima põhimõttelisi teaduspoliitilisi otsuseid. Eesti teaduse potentsiaal, ka rahvusvahelistes võrdlustes, on aga heas mõttes muljetavaldav.

"Ka selle potentsiaali rakendamine on muljetavaldav, aga halvas mõttes," ütles Meri täna riigikogus toimunud teadus-ja arendustegevuse arutelul.

"Paraku on tänane reaalsus see, et teadus on Eestis kahanev valdkond," osutas ta ees seisvatele rasketele aegadele.

Tema sõnul sõltub meie teaduse elujõud suuresti välistoetustest. Näiteks tänavu moodustab tõukefondide osakaal koos omaosalusega teaduse rahastamise koguhulgast 59 protsenti. Praeguste tendentside jätkumisel suudab Eesti edaspidi täistöökoha palgal hoida umbes 650 teadlast ehk umbes kolmandikku senisest teadlaskonnast.

"Kui meil on ühine siht pidada Eestit ülal täisväärtusliku riigina, siis peab meil olema vastus ka küsimusele, mis on Eestile vajaliku täisväärtusliku teaduse maht. Kui see vastus on teada, saab tegelda ka rahastamisküsimustega," rääkis Meri.

Meri nimetas suureks probleemiks ka oskamatust rakendada teaduspõhisust ühiskonna teenistusse ning konverteerida teadustulemusi ühiskonda ja majandusse. "Sellest oskamatusest jagusaamine on intellektuaalne, poliitiline ja ka valdkondade ülene küsimus, mille lahendamine vajab kohe täit tähelepanu," lausus ta, kutsudes lähtuma septembrikuisest Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia ja teadusagentuuri hindamisnõukogu avalikust pöördumisest.

Meri pakkus välja riikliku teadusosaku idee. "Riik tuleb oma osakuga appi sinna, kuhu ettevõtja on otsustanud vahendeid panna. Niiviisi õnnestuks ehk motiveerida ka ettevõtjaid koos teadlastega taotlema Euroopast raha," lausus ta.

Haridus- ja teadusminiseerium lisas omavahenditest teadusele juurde 4,1 miljonit eurot. Kui 2014. aastal on teaduse rahastamise suhe SKPga 0,86 protsenti, siis tuleval aastal 0,89 protsenti.