Seminaril esines rida NATO riikide kõrgeid julgeolekuametnikke, Eesti poolelt võttis sõna ka kaitseminister Sven Mikser. Kõigist ettekannetest tuli üheselt välja, et kõige olulisem julgeolekuküsimus on Venemaa agressioon Ukrainas ja Venemaa kui ohuallikas NATO kollektiivkaitsele.

Samuti arutati olukorda Süürias ja Iraagis, lõppemas olevat pikaajalist missiooni Afganistanis ja muid küsimusi. Läbiv teema oli väga selgelt siiski olukord Ukrainas. Mihkelson lootis, et sellest tulenevalt võetakse Walesis vastu ka otsused ohule reageerimiseks.

Viimastel aastatel NATO Parlamentaarse Assamblees tegev olnud Mihkelson lausus, et pole varem tajunud nii selget ja üksmeelset arusaama sellest, milline on Venemaa poolne oht NATOle, mistõttu tajutakse ka vajadust suurendada NATO heidutust.

"Keegi ei kahtle NATO vajalikkuses," lausus Mihkelson, küll aga on tema sõnul üleval küsimus, kuidas utsitada oma kaitsekulusid tõstma neid riike, mis kulutavad praegu riigikaitsele alla 2 protsendi majanduse mahust.

Suurt tähelepanu pöörati ka Venemaa varjatud tegutsemisele Krimmis ja Ida-Ukrainas ning võimalustele, kuidas sellele vastu hakata. Mikser rõhutas oma kõnes, et kindlasti on pikemaajaline püsivam liitlasvägede kohaolek Balti riikides hädavajalik, et anda selge signaal, et NATO piir on Venemaa jaoks punane joon.