“Valitsuse lähenemine on, et kui liitlased ütlevad, milliseid väljaõppealasid ja millist taristut on selleks vaja, et siin Eesti üksustega koostegutsemist harjutada, siis me ehitame selle,” sõnas Mikser julgeolekuteemalises debatis. “Tahame olla liitlastele head vastuvõtjad.”

Kaitseministri sõnul on sõjalise rünnaku eelhoiatusaeg viidud Venemaa tegevusega Ukrainas praktiliselt olematuks. “See tähendab, et kriitilised võimed peavad olema liitlaste poolt eelpaigutatud Eesti, Läti ja Leedu territooriumile.”

Võimetest, mida liitlased võiksid meie piirkonda paigutada, tõi kaitseministeri näiteks keskmaa õhutõrje ja staabielemendi, mis oleks valmis juhtima liitlaste siiasaabumist ning ühise kaitse operatsioone. “See tähendaks, et kui halvim peaks vallanduma, oleksid esimesi üksusi juhtivad inimesed siin olemas ja nad tunneksid kohalikke olusid,” ütles Mikser.

Kaitseminister ütles samas, et pole põhjust olla Venemaa tegevuse suhtes alarmistlik. “NATO on kollektiivselt palju võimsam kui Venemaa ja panustab rohkem oma julgeoleku arendamisse. Kuid kaitsevõimet planeerides tuleb valmistuda halvimaks - siis on lootust, et neid võimekusi tegelikult vaja ei lähe.”