4. märtsil astus tagasi Ansipi valitsus, mille järel suundus ta enne Brüsseli vallutamist mõneks kuuks riigikokku. Seetõttu lahkus parlamendist ka teda asendanud saadik Andre Sepp.

Kuigi Sepale maksti lahkumishüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk 20 847 eurot, jääb tema eemalolek riigikogust tõenäoliselt üürikeseks, sest juba juulist tuleks seal taas Ansipit asendada. Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri sõnul ei kohusta riigikogu liikme staatuse seadus hüvitist tagasi maksma, kui lahkunud asendusliige peaks kiiresti, enne hüvitatud kuut kuud parlamenti naasma.

Seega on Ansipi edasi-tagasi liikumine Sepale tublisti kasumit toonud. Vahepeal ei ole Sepp aga sugugi töötuks jäänud, vaid rakendas koheselt oma mandaati Raasiku vallavolikogus, mille ta sai sügiseste kohalike valimiste ajal.

Kui Delfi Sepalt küsis, kuidas ta ise sellise situatsiooni tekkimist hindab, oli vastus napp: "Tänaseks otsust minu asendusliikmeks määramise kohta ei ole." Seaveri kinnitusel on Sepp aga jätkuvalt Ansipi asendusliige ja lõpliku otsuse ametiposti vastuvõtmise kohta saab teha tema ise. Alles siis, kui Sepp loobub, arvestatakse välja, kes on järgmine asendusliige.

Kaks aastat tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Sepa näol on tegu riigikogu kõige vaiksema liikmega, kelle nimel väga väike arv sõnavõtte: artikli kirjutamise ajal 2012. aasta septembris oli Sepp aasta jooksul pidanud vaid ühe kõne. Ei tea, kas artikkel inspireeris häält tõstma, kuid sama aasta lõpus lisandus veel kolm sõnavõttu ja 2013. aasta jooksul kogunes neid juba 14. Sepp ise põhjendas, et koalitsioonis ei võetagi üldiselt nii palju sõna kui opositsioonis.