Rasmussen sõnas peale kohtumist toimunud pressikonverentsil, et kuna Eesti on NATO liige, siis otsene ja kohene oht meile praegu puudub. "Iga agressor teab, et igasugune rünnak oleks rünnak kogu NATO vastu," ütles Rasmussen ja lisas, et seepärast on kollektiivkaitse ja selle tugevdamine praegu tähtsad.

NATO peasekretär ütles ka, et NATO on seni juba enda kohaolekut Balti riikides suurendanud, kuid edasised plaanid ei ole veel paika pandud. Rasmusseni sõnul nende plaanidega tegeletakse aktiivselt igapäevaselt ning alliansi juht leidis, et uued plaanid peaksid kindlasti sisaldama kollektiivkaitse suurendamist ja kaitseplaanide kaasajastamist.

Rasmussen kiitis Eestit ka senise panuse eest NATO tegevusse. Ta tõi välja justnimelt Eesti panuse küberkaitsesse ning julgeolekusse.

Peaminister Taavi Rõivas tänas NATO peasekretäri kindlustunde suurendamise eest Eestis ning kinnitas, et Eesti täidab oma võetud kohustust ja kavatseb endiselt panustada kaitsekuludesse vähemalt kaks protsenti SKT-st.

NATO juht ja Eesti peaminister rääkisid ka septembris Walesis toimuvast NATO tippkohtumisest, kollektiivkaitsest ja küberkaitsest.

8.-9. mail viibib Eestis visiidil NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, et rääkida muutunud julgeolekuolukorrast Euroopas.


NATO peasekretär Rasmussen kohtub neljapäeval Tallinnas välisminister Urmas Paetiga. Samuti on NATO peasekretäril kavas kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Taavi Rõivasega.

Reedel peab Rasmussen Tallinna Ülikoolis avaliku loengu ning külastab koos välisminister Urmas Paetiga Ämari lennubaasi.

Koos Rasmusseniga saabus Eestisse ka Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC), et arutada ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks ja edasisi samme muutunud julgeolekukeskkonnas. Rasmussen ja suursaadikud arutavad mitteformaalsel kohtumisel ka NATO vastust uutele ohtudele nagu küberjulgeolek ning külastavad oma visiidi käigus ka NATO küberkaitsekeskust Tallinnas.