"See seos on ühene, aga teistpidine," ütles Mikser Delfile. "Me oleme näinud üha sagedamini agressiivse stsenaariumiga õppusi meie piiride lähedal," rääkis kaitseminister ja meenutas eelmise aasta õppusi Zapad-2013.

"See, et Taani hävitajad ja USA 173. õhudessantbrigaadi võitlejad saabusid Ämarisse, on vahetult tingitud sellest, et Venemaa on oma lähenemist muutnud agressiivsemaks," kõneles Mikser. "Mitte Venemaa õppused pole tingitud liitlasvägede saabumisest Eestisse, vaid NATO heidutava jalajälje suurenemine on tingitud sellest, et Venemaa on viimasel ajal muutunud agressiivsemaks."

Mikser, kes viibib praegu Ameerika Ühendriikides ja kohtus eile oma USA kolleegi Chuck Hageliga ning kohtus Atlantic Council konverentsil põgusalt ka Ameerika Ühendriikide asepresident Joseph Bideni ja välisminister John Kerrryga, rääkis, et kõik Ameerika juhtivad välis- ja julgeolekupoliitikud on kinnitud, et NATO kollektiivkaitse on tugev ja toimib.

"Meie võime tunda end turvaliselt," kinnitas Mikser.

Mikser lisas, et kindlasti tuleb NATOl koos liikmesriikidega ja igaühel üksi parandada nii heidutusvõimet NATO piiririikides kui ka parandada kollektiivset eelhoiatusvõimet. "Suunata need sensorid, mis on olnud seni mujale regiooni suunatud, Venemaa suunas," täpsustas Mikser. "See on kindlasti vajalik ja mõistlik."

"Hetkel me oleme faasis, kus NATO viib ellu kiirete heidutusmeetmete paketti ja tegutseb selles suunas, et pikaajalisi heidutusmeetmete paketti kokku panna ja asuda neid ellu viima," rääkis Mikser.

Kaitseministri sõnul on selleks NATO kaitseplaanide ülevaatamine, kollektiivsed õppused ja harjutused, mis keskenduvad kollektiivkaitsele stsenaariumile.

Eesti kaitseminister kinnitas, et NATO ja Eesti ei maga. "Me oleme alliansina 24 tundi ja 7 päeva nädalas ärkvel, et meie naabrid saaksid aru, et mistahes avantüüre meie suunas toime panna ei ole mõistlik," ütles Mikser.