Kallas kirjutas oma blogipostituses täna 65. aastat tagasi Siberisse saadetud vanaemast, vanavanaemast ja emast. Ka tema vanaisa saadeti Siberisse vangilaagrisse.

"Ema oli sel ajal vaid 6-kuune," kirjutas Kaja Kallas. "Seoses meeletu stressiga kadus vanaemal rinnast piim ja minu ema oli surmale määratud beebi."

Ta märkis, et ometi juhtus ka küüditamise ajal imesid ja ühes jaamas tuli vagunisse sõdur, kes küsis: "Kas siin on keegi proua Kartus (minu vanaema) ja andis talle suure purgi piimaga, mille keegi hea inimene oli saatnud."

Tänu sellele piimale jäi Kaja ema ellu. "Mu vanaema püüdis seda head inimest leida kuni elu lõpuni, et talle tänu avaldada, aga kahjuks jäi see saladus lahendamata," lisas Kallas.

Kallas tõdes oma postituses, et raskel ajal hoiavad inimesed kokku ja meenutas vanaema räägitut, kuidas külmas loomavagunis ei olnud võimalik lapse mähkmeid ei pesta ega ammugi mitte kuivatada, mistõttu inimesed kuivatasid beebi mähkmeid oma sooja ihu peal.

"Meie perel läks hästi: mu ema jäi ellu nagu ka minu vanaema, vanavanaema ja vanaisa," tõdes Kallas. "Siberis elasid nad kümme aastat, peale mida naasesid Eestisse ja ehitasid oma elu jälle nullist üles."

Kaja Kallase sõnul olid tema vanavanemad vaatamata läbielatule ühed positiivsemad inimesed, keda ta teab. "Läbielatu ilmselt andis võime pisiasjade pärast mitte ülearu tuju kaotada," tõdes Kallas.