Kell 10 toimub mälestusteenistus Siselinna kalmistul, kus asetatakse lilli pommiohvrite matmispaigale ning peetakse päevakohaseid kõnesid, teatas Raepress.

Tallinna Linnamuuseum avab kell 12 suurtükitornis Kiek in de Kök (Komandadi tee 2) fotonäituse „Purustatud linnasüda – Harju tänav enne ja pärast õhurünnakut 9.–10.03.1944″.

Valik ajaloolisi fotosid, kaasaegsete mälestusi ja Harju tänava väljakaevamistel leitud esemeid aitab luua pilti, mis toimus sellel traagilisel sõjaööl, mida kaasaegsed nimetavad ajaloolise linna ajalooliseks traumaks – Tallinna Pompejiks.

Harju tänav oli üks Tallinna vanimaid kaupmeeste ja käsitööliste tänavaid, kuhu koondus linna kaubanduselu ning järk-järgult kujunes Harju tänavast üks linna olulisemaid äripiirkondi. 1930. aastatel asusid siin mitmed pangad, ärid, restoranid, hotellid ja kinod. Pärast 9.–10. märtsi ööd oli Harju tänavast hävinud 89%, Vana-Posti tänavast 95%, Niguliste tänavast 75%, Kuninga tänavast 25%, rängalt said kannatada neid ümbritsevad kvartalid.

Näitus on eesti, inglise ja vene keeles ja jääb avatuks kuni 24. augustini 2014.

Neitsitorni lektooriumisaalis (Lühike jalg 9a/Lossi plats 11) toimub aga Tallinna pommitamise 70. aastapäeval rahvusvaheline ajalookonverents, mille teemaks Eesti ja Soome linnade pommitamised 1944. aastal.

Konverentsi esimeses osas käsitletakse Soome linnade pommitamist, teises osas saavad sõna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja-ajaloo lektor, kapten Mika Raudvassar („Sõjaeelsed hinnangud Nõukogude õhujõudude võimest Eesti-vastases tegevuses ja tegelikkus aastal 1944“), Kaitseministeeriumi nõunik Taavet Liias („Märtispommitamine ühe osana 1944.aasta lahingutest“) ja Narva muuseumi direktor Andres Toode („Arhitektuurimälestiste kahjude hindamine pärast II maailmasõda Narva näitel“). Konverents algab kell 13.

Tallinna ajaloo kurva tähtpäeva õhtul on võimalik bastionikäikudes osa saada dokumentaalnäidendist “Punane hukk”. Etendused algavad kell 18.30 ja 21.12, etenduste algusajad langevad kokku esimese õhurünnaku algus- ja lõppkellaajaga. Etendusi saab näha samadel kellaaegadel ka 10. märtsil.

Loone Otsa dokumentaalnäidendi „Punane hukk” seadis lavale MTÜ Ajateater (lavastaja Anne Velt, näitejuht Hans Kaldoja, konsultant Toomas Abiline, kunstnik Inna Fleisher). Mängivad Lii Tedre, Hans Kaldoja, Tarvo Krall, Katrin Valkna, Alice Kirsipuu, Meelis Sekk jt. Etendust mängitakse vaid neljal korral ning khtade arv on piiratud – ühele etendusele pääseb 40 inimest. Pääsmed on müügil Piletilevis.

Kõiki, kes tahavad pommirünnakus hukkunuid mälestada, oodatakse Harju tänavale mälestusküünlaid süütama. Kella 18-19 toimub Nigulistes kontsert-jumalateenistus, kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute kellad.

Üritusi aitavad korraldada Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Linnamuuseum ja MTÜ Ajateater.
Tallinna tabanud massiivsest õhurünnakust, mille Teise maailmasõja päevil korraldas Saksa vägede poolt okupeeritud linnale nõukogude lennuvägi, möödub tänavu 70 aastat. Rünnak tõi endaga kaasa enneolematuid purustusi, muutes jäädavalt linna nägu ja tuhandete linlaste elu.

1944. aasta 9. ja 10. märtsi õhurünnakute tulemusel hävis 8000 hoonet, ligi pool Eesti pealinna elamispinnast. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja ning süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil ja hulk teisi ehitusmälestisi.

Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Hukkus 757 isikut, sh 586 tsiviilisikut, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi, peavarjuta jäi umbes 20 000 inimest.