„Me ei avasta midagi suurt ja olulist, me muutume täiskasvanumaks ja me teeme kaasa kõik selle, mida Soome ja Põhjamaad teevad,“ rääkis Raidma. Ta märkis, et üle 400 Soome kaitseväelase teenib missioonidel.

Raidma sõnul on kogu Eesti julgeolekupoliitika üks peatükk see, kuidas me kollektiivselt ehitame üles julgeolekukeskkonna, mis välistab meile kallaletungi. Raidma lisas, et üks vähestest, aga positiivsetest missiooni tulemustest on liitlaste omavaheline koostöökogemus.

„Me pidevalt debateerime, mis on meie huvi või millise võla eest me seda teeme,“ kõneles Raidma. Tema sõnul on pigem küsimus selles, mis sellest riigist saab, kui appi ei minda.

Raidma joonis alla Euroopa mõõdet ja solidaarsust. Ta rõhutas, et missiooni otsus on Euroopa Liidus konsensuslik. Tema sõnul on hetkel see võimalus, kus Euroopa Liit on ümber ühise laua ja otsustab Kesk-Aafrika missiooni üle. Negatiivsena tõi Raidma välja, et Euroopas on kiirreageerimise üksused, mida jälle ei rakendatud.

„Riigikaitsekomisjonil on olnud selge seisukoht, et mandaadi andmist arutatakse läbi veel mitu korda ja selleks kulub veel mitu kuud,“ rääkis Raidma.

Mandaadi pikkus, neli kuud tuleneb Raidma sõnul kaitseväe kogemusest. Tema sõnul on hetkel tehtud otsus, et pärast nelja kuud ei lähe uut meeskonda Kesk-Aafrikasse. Raidma sõnul antakse siis missioon üle teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes jätkavad missiooni.

Raidma sõnul on pilt Kesk-Aafrikas võrreldav endise Jugoslaavia aladega, mitte Afganistaniga.

Afganistanis teeninud luuraja Rene Toomse sõnul võib kindel olla, et Eesti kaitsevägi on küps, et läbi mängida kõik võimalikud stsenaariumid. „Kaistevägi ei oleks nõusolekut missiooniks andnud, kui ta ei oleks neid läbi analüüsinud,“ oli Toomse kindel.

Toomse rääkis saates, et Kesk-Aafikas toimub küll intsidente, aga ka Tallinnas tapetakse inimesi. „Seal on kuritegevus ja seda on vaja ohjata, tegelikult on see võrreldav politseitööga, mida tegema minnakse,“ ütles Toomse. „Kui nad lähevad teineteist matšeetedega hakkima, siis nad teavad, et neid arreteeritakse.“

Kolumnist Ahto Lobjakas vaidles talle vastu, et see ei ole politseioperatsioon, sest seal on vastamisi jõugud. Lobjakas tõi näiteks Kongo, kus on endiselt kaos ja küsis: „Mis ütleb meile, et Kesk-Aafrikas läheb teisiti?“

Raidma sõnul ei torma eestlased igale poole, kuhu võimalik, ja missioone, kus eestlased ei osale, on üle maailma palju rohkem kui neid, kus eestlased osalevad.

Lobjaka sõnul tõstatabki see küsimuse, kui neid missioone üle maailma on palju ja võimalusi on mujale minna, siis miks minnaks just Kesk-Aafrikasse.