Linnapildis on vahepeal lahedaid kombinatsioone: vanad mehed vingetes Nike'i nokatsites, võõras keeles logodega joped seljas. Kust nad kõike seda firmakaupa saavad ja osta jaksavad? Eks ikka kaltsukast.

Kui kaltsukaid poleks, siis oleks meie rahva vaesus mitu korda silmatorkavam. Uued riided on ikka üle mõistuse kallid! Ja lastele tuleb riideid sageli osta - kasvavad kogu aeg! Täiskasvanugi tahab vaheldust, sest eks hinnata meid tahes tahtmata väga palju välimuse järgi. Sellest võib sõltuda sinu tööle saamine, kui lihtne näide võtta.

Kaltsukast saab tänapäeval nii korralikke riideid, et keegi ei oska arvatagi, et need teisel ringil on. Loomulikult on second-handis isegi uusi riideid, nii et neid on lausa patt teise ringi riieteks nimetada.

Ma ei hakka täna lahkama seda, miks peaks üldse maailmas olema nii palju riideid, et inimesed neid ühe korra kannavad ja siis second-handi viivad. Miks toodetakse nii palju. Ja kokkuvõtteks: miks pean ma ikkagi kasutatud riideid ostma ega saa endale uusi lubada?

See las jääda teiseks korraks. Praegu võtan ma asju nii nagu on ja mul on hea meel, et vähemalt riiete osas ei jää ükski nutikas inimene hätta. Mõne euroga paned ennast riidesse kui nuku! Võin selle nimel vanduda. Isegi normaalse talvejope võib saada paari euroga, peab vaid veidi otsimisega vaeva nägema.

Jah, ka kaltsukad lähevad järjest kallimaks, aga õnneks on sealgi allahindlused ja otsimise vaev tasutakse heade leidudega.

Kui poleks second-hand poode, vaataks vaesus meile ka inimeste riietuses palju valusamalt vastu. Mõnel lapsel poleks siis talveriideidki!

Nii et mis seal ikka, olgem tänulikud ja kasutagem võimalust. Julgen pakkuda, et kel kingiraha vähe, siis võiks second-handist mõne hea leiu ka kingikotti pakkida. Jah, igaühele ilmselt ei julgeks. Samas teavad targemad, et second-handist võib ka väga hinnalisi asju leida. Nii et tasub kaaluda.