Ühe uue paragrahvina tuuakse karistusseadustikku piinamise mõiste selliselt nagu, seda mõistetakse rahvusvahelisel tasandil, ja piinamine sätestatakse ametialase kuriteona. Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri selgitas, et rahvusvaheliselt on piinamisel kitsas tähendus.

„Kehtiva seaduse järgi on reguleerimata piinamine juhul, kui nt ülestunnistuse saamise eesmärgil või kolmanda isiku hirmutamiseks põhjustas ametiisik tõsist hingelist kannatust või piina,” rääkis Siitam-Nyiri ja lisas, et ilmselt pole tegu siiski Eestis levinud kuriteoga. Selle muudatusega viiakse piinamise eest karistamine kooskõlla ÜRO piinamisvastase konventsiooniga.

„Piinamine on kõige raskem inimõiguste rikkumine, ränk kuritegu mitte ainult konkreetse ohvri, vaid kogu ühiskonna väärtuste vastu. Kui sellise rikkumise paneb toime ametiisik, on täiendavalt tegemist riigivõimu räige väärkasutusega, mis peaks saama võimalikult range karistuse,” kommenteeris muudatust Eesti inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper.