Dallas ei korralda ametlikke mälestusüritusi päeva tähistamiseks, mil Lee Harvey Oswald tulistas kooliõpikuhoidla aknast kolm lasku Texase osariigis ringsõidul olnud presidendi pihta.

Kuid enamus inimesi ei usu ametlikku versiooni 1963. aasta 22. novembri sündmustest ja toetab selle asemel mitmesuguseid vandenõuteooriaid. Seegi kord müüdi Dealey väljakule kogunenud 3000-4000 inimese seas suure menuga viiedollarilist ajakirja “JFK — vandenõuteooria”.

Üks mees hoidis plakatit kirjaga “JFK — tapetud CIA poolt; coup de tat (sic!) USA-s”.

Rahvahulk kasvas kõige suuremaks kella poole ühe paiku päeval, umbes sel ajal, kui mõrv toimus, seejärel hakkasid mälestajate read hõrenema.

Profimaadlejast poliitikuks hakanud endine Minnesota kuberner Jesse Ventura pidas kõne, kus taunis valitsuse ametlikku versiooni, kümme kuud pärast Kennedy tapmist avaldatud nn Warreni aruannet, mille järgi Oswald tegutses üksinda.

“Lõpuks me võidame ja tõde võidab,” kuulutas Ventura.

Enamus ameeriklasi usub nagu Venturagi, et Kennedy tapmise taga oli vandenõu. Viimaste küsitluste järgi on seda meelt umbes 70 protsenti rahvast.

Tänavuse aastapäeva ajaks on teaduslikumate uurijate arvamus kaldunud rohkem selle poole, et Oswald tegutses siiski üksinda, ütles mõrvamajja rajatud nn Kuuenda Korruse Muuseumi giid Stephen Fagin.

“Saladuseloor ei haju selle mõrva ümbert kunagi, samuti mitte rahva huvi,” möönis ta.