NO99 pilas ministreid ja pani kultuurirahva peeglisse vaatama

Teater NO99 etendatud hüsteeria algas Kaur Kenderi tagasiastumisavalduse ettelugemisega, selle esitas kultuuriministrit kehastanud Anu Lamp. Ainuüksi see näitab, kui värske materjaliga on lavale tuldud.

Ka kogu ülejäänud ligi kaks tundi väldanud ettelugemise vältel kuulis publik juba uudistes ja kommentaarides ühel või teisel kujul viimasel nädalal läbi käinud tekste palju vürtsikamal kujul. Sekka ka põikeid endistesse aegadesse. Näiteks otsis kultuuriminister oma kabinetis lauasahtlist granaati, mille ta sinna ise oli pannud.

Kogu tegevus leidis aset kultuuriministri kabinetis, kuhu olid sisse murdnud kultuuriinimesed, loomeliitude esindajad. Kuigi ministrit nime pidi ei nimetatud, ei olnud võimalik teisiti mõista, kui et see on Rein Lang. Nimelised osad olid hüsteerias veel kirjanikuhärra Kaur Kenderil, kellest sai sabatäht ja kes tiirutas linnakese kohal, Kristen Michalil ja Rain Rosimannusel, aga ka peaminister Andrus Ansipil, kelle pilt rippus ministri kabinetis ja kuhu pihta viskas ajakirjanik oma kubemest võetud muna, mis praetuna maha langes.

Utoopilist ja ebarealistlikku oli etenduses veelgi. Näiteks Jürgen Ligi, keda ministeeriumi akende alla kogunenud massid loopisid ja kes hetkeks akende alla õhku püsima jäi ja oma monoloogi esitas. Äramärkimist leidis ka Urmas Klaas.

Kui sotsid leidsid hüsteerias äramärkimist erakonnana, siis Keskerakonda esindas Tallinna linnapea Edgar Savisaar isiklikult. Ta tegi kõne ministrile, öeldes, et on olukorraga rahul ja soovis jaksu.

Ka Laine Randjärve tegelaskuju oli teksti kirjutatud ja äramärkimist leidis ka üle-eelmine kultuuriminister Urmas Paet. Minister nimelt mainis, et ta saab suurepärastelt aru, miks Paet just välisministri ameti valis, eks ikka selleks, et võimalikult tihti siit linnakesest, riigikesest põgeneda.

Pikk arutelu käis selle üle, mis on tõde ja mis on fakt. Kriitikat ja iroonia ei tehtud mitte üksnes ajakirjanduse, poliitika ja poliitikute aadressil, vaid toimus ka kultuuriinimest endi peeglissevaat. Seejuures oli näidendi autor Eero Epner pannud teksti anonüümse kunstniku, poeedi, helilooja või mõne teise loomeinimese suhu. Nimeliselt sai sõna Ain Lutsepp, kellest minister väga lugu pidas.

Etenduse juhi ja jutustaja osa selles tükis luges Priit Võigemast.

Monoloogid vaheldusid dialoogidega ja ettelugemise teises pooles jõuti ka täielikku hüsteeriasse, kus näitlejad lihtsalt karjusid solvanguid, roppusi ja interneti kommentaatorite labaseid postitusi. See kõik päädis lihtsalt haukumise ja klähvimisega.

Etendus päädis Mirtel Pohla esituses pika monoloogiga, millises Eestis me tahaksime elada.

Teater NO 99 on lubanud, et tüki tekst saab avalikuks, kuid lavalaudadel seda rohkem ette ei kanta.