Välisministeeriumist teatati, et Venemaa ei tunnusta arbitraažikohtu protseduuri selle juhtumi puhul, kuid on avatud läbirääkimistele üha keerulisemaks muutuva olukorra lahendamiseks, vahendab Lenta.ru.

Välisministeerium tuletas meelde, et juba ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerimisel 1997. aastal keeldus Venemaa tunnustamast selles ette nähtud vaidluste lahendamise protseduure, mis puudutavad suveräänseid õigusi ja jurisdiktsioone. Välisministeeriumi hinnangul kuulub Arctic Sunrise'i juhtum just nimelt sellesse vaidluste kategooriasse, sest laeva meeskonda kahtlustatakse Venemaa seaduste rikkumises Venemaa majandustsoonis ja mandrilaval.

Holland pöördus juba oktoobri alguses rahvusvahelisse merekohtusse Hamburgis nõudmisega kuulutada Hollandi lipu all sõitva Arctic Sunrise'i kinnipidamine Venemaa poolt ebaseaduslikuks. Arbitraažikohtu protseduurireeglid näevad ette, et mõlemad pooled saadavad kohtunikuks ühe oma juristi, kes kahekesi valivad kolmanda. Pärast seda vaatavad kolm kohtunikku juhtumi ühiselt läbi ja langetavad otsuse.

Holland nõudis ka, et Venemaad kohustataks peatama kriminaaljuurdlus Arctic Sunrise'i meeskonna üle. Holland põhjendas seda mereõiguse konventsiooni sättega, mis annab kohtule õiguse võtta tarvitusele meetmed poolte õiguste kaitseks vaidlusküsimustes.

Arctic Sunrise peeti Vene piirivalve poolt kinni 19. septembril seoses selle pardal olnud Greenpeace'i aktivistide katsega ronida Vene naftaplatvormi Prirazlomnaja pardale Petšora lahes. Laev konvoeeriti Murmanskisse ning selle pardal olnud inimeste üle alustati piraatlusjuurdlust. Praegu on 30 inimest vahi all.