Navalnõi ja tema kaaskohtualuse Pjotr Ofitserovi (sellest saab lugeda lähemalt mu eelmise nädala kommentaaris) vabastamine vangistusest 22 tundi peale käte raudu löömist on ajutine ja ei tohiks kellelgi tekitada naiivset usku, et äkki nad ei lähe vangi.

Navalnõi mõisteti süüdi poliitilistel põhjustel. Talle mõistetud viieaastast reaalset vanglakaristust ei hakka teise astme kohus muutma. Parimal juhul ehk vähendab aasta või maksimaalselt paari aasta võrra. Tulemus on aga ikka sama: Navalnõi saadetakse igal juhul vangi ning niikaua, kuni püsib praegune võim Kremlis, pole tal seaduse järgi võimalik enam ühtegi valitavasse ametisse kandideerida ega asuda tööle määratavasse riigiametisse. Kriminaalasjas süüdimõistmisega on tema poliitikukarjäär sisuliselt läbi. Vähemalt niikaua kuni kehtivad praegused seadused Venemaal.

Isegi kui juhtub kaheksas maailmaime ja Navalnõi võidab septembris Moskva linnapea valimised, siis ei saaks ta ikkagi seaduse järgi linnapeaks hakata, sest tal oleks kehtiv kriminaalkaristus. Iseasi on muidugi, kas Venemaa pealinna linnapeaks saamise korral julgeb teise astme kohus teda enam süüdi mõista. Aga see võimalus kuulub nagunii muinasjutuvaldkonda, mistõttu pole mõtet sel teemal eriti fantaseeridagi.

Siiski on Navalnõi jaoks suur vahe, kas peale Moskva valimisi minna vangi sellena, kes ta oli enne - tuntud blogijast korruptsioonivastane võitleja - või minna vangi pärast seda, kui ta on Moskva valimistel saanud praeguse linnapea Sergei Sobjanini järel teise koha näiteks 15-20 protsendi häältega. Juba vahe tähelepanus oleks tohutu, eriti välismeedia poolt. Mis omakorda peaks nagu viitama sellele, et Navalnõil lihtsalt ei lasta nii palju hääli koguda.

Kasulik mõlemale poolele?

Võimude eesmärk on ju selge: Navalnõi peab oma osalusega näitama Moskva linnapea valimiste demokraatlikkust, aga ühtlasi peab võim hoolitsema, et tast ei saaks valimiste järel võimalikult väike märter. Mida rohkem hääli Navalnõi saab, seda suurema märtrina ta vangi läheb. Ja venelased üldiselt armastavad märtreid ja süütult vangisistujaid.

Miks Navalnõi üldse Moskva linnapea valimistel osaleb, kui kõigile on näha, et ta aitab sellega ainult tõsta laiemalt võttes kogu praeguse Putini režiimi legitiimsust ning konkreetsel juhul Putini tugeva liitlase Sobjanini legitiimsust?

Selle kohta on arvamusi seinast seina. Minule on kõige sümpaatsem liberaalse poliitika- ja majanduseksperdi Kirill Rogovi (ta töötab Venemaa ekspeaministri Jegod Gaidari nimelises uurimisinstituudis) arvamus.

Rogov kirjutas sel esmaspäeval ajalehes Novaja Gazeta, et loomulikult mängib Kreml Navalnõiga nagu kass kinnipüütud hiirega, keda ta kohe tappa ei taha ning loomulikult saab Navalnõi sellest aru. Aga Navalnõi on tema arvates teinud ühe tähtsa valiku, millest lõikavad kasu tõenäoliselt hoopis teised poliitikud mitme aasta pärast.

Jõuetud vene liberaalid

Enamus Venemaa liberaalseid poliitikuid, kes kuuluvad parlamendivälisesse opositsiooni, on juba kümme aastat lähtunud postulaadist, et kuna kõik valimistulemused on võltsitud, siis tuleb valimisi boikoteerida, et mitte legitimiseerida oma osalemisega praegust režiimi. See tähendab, et peamiselt on nad ainult lobisenud ja lobisenud.

Rogov kirjutab, et sõnad ilma tegevuseta ei tähenda mitte midagi. Sõnad, sõnad, sõnad ilma konkreetse tegevuseta on publitsistika, mitte poliitika. Ka Navalnõi jaoks oleks olnud kindla peale minek kärarikkalt boikoteerida Moskva valimisi - see oleks olnud „õige valik" Venemaa liberaalse poliitiku jaoks -, aga ta otsustas teisiti ja asus lootusetusse võitlusse Sobjanini ja Kremliga.

„Probleem seisneb (opositsiooni jaoks - J.P.) üldistatult selles: et ükskord võita, peab kõige pealt mängima. Nagu tuntud anekdoodis juudist, kes palub jumalalt võitu loteriil. „Aga sa kõigepealt osta vähemalt loteriipilet!" vastab jumal," ütleb Rogov.

Rogovi sõnul pole loomulikult mingitki šanssi praegu, et opositsiooniga ja Navalnõiga hakatakse valimistel mängima ausalt ning seega on kaotus vältimatu. „Aga asi on selles, et algul te kaotate 0:8, pärast juba 1:5, ning siis ootamatult võidate 3:2. (ma ei tea miks, aga mul tuleb silme ette Eesti jalgpallikoondise areng-J.P.) Ja sel hetkel selgineb kõigile - kaasa arvatud OMONi-meestele, kohtunikele, santehnikutele ning presidendi administratsiooni töötajatele - et nad elavad juba täiesti uues riigis." Tunnistan, et kõlab esialgu üsna utoopiliselt, aga sümpaatselt.

Selgituseks: Navalnõi mõisteti selgelt poliitilise taustaga kriminaalasjas viieks aastaks vangi justkui 16 miljoni rubla (380 000 eurot) riisumises. Päeva varem mõisteti Moskvas ühe linnaosa endine aseprefekt (meie mõistes linnaosavanema asetäitja) süüdi 376 miljonit rubla (9 miljonit eurot) riisumises samuti viieks aastaks vangi, aga ainult et tingimisi.