Suurbritannia: Litvinenko surma uurimist takistasid suhted Moskvaga
Suurbritannia keeldus Kremli-kriitiku Aleksandr Litvinenko surma asjaolude väljaselgitamiseks avalikku uurimist läbi viimast osalt sellepärast, et kardeti kahju sidemetele Venemaaga, ilmneb reedel avaldatud kirjast.
Siseminister Theresa May kirjutas koronerile, kes uuris endise KGB agendi surma 2006. aastal Londonis, ja seletas, et tema keeldumisotsuse taga on "rahvusvahelised suhted", ehkki need ei olnud otsustavad, vahendab BNS.
Koroner Robert Owen taotles avalikku juurdlust oma madalama tasandi uurimise asemel, kuna temal ei ole voli uurida Vene riigi võimalikku seotust Litvinenko mõrvaga.
43-aastane Litvinenko suri 2006. aasta novembris Londonis radioaktiivse polooniumiga mürgitamise tagajärjel.
Tema lesk Marina väidab, et endine KGB agent töötas surma hetkel Briti välisluureagentuuri MI6 heaks ja ta tapeti Kremli käsul.
Litvinenko mõrv mõjus Venemaa ja Suurbritannia suhetele jäiselt, kuid viimasel ajal on London püüdnud asja parandada.
"On tõsi, et rahvusvahelised suhted olid valitsuse otsuse langetamisel üheks teguriks," kirjutas May.
"Sõltumatu koroneri juhitavat ja teostatavat uurimist on mõnedele meie välispartneritele lihtsam seletada kui valitsuse juurdlust," ütles ta, kuid kinnitas, et see ei olnud ainus tegur.
Tema sõnul oleks avalik juurdlus kulukas ja liiga pikk. Koroneri väitega, et otsusega kogu uurimist õõnestati, ta ei nõustunud.
Litvinenko surma asjaolude senine juurdlus sattus kahtluse alla mais, kui selgus, et Owen ei saa Venemaa väidetavat rolli puudutavaid tunnistusi kuulata, sest Briti välisministeerium nõuab juhtumi salajas hoidmist.
Owen tõdes, et ei saa täita oma ülesannet viia läbi põhjalik ja aus juurdlus, kui teda sunnitakse riikliku julgeoleku huvides tõendeid maha vaikima.
Briti prokuröride sõnul on neil piisavalt tõendeid süüdistuse esitamiseks Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) endisele agendile Andrei Lugovoile, keda Moskva on keeldunud Londonile välja andmast, põhjustades riikidevaheliste suhete tõsise jahenemise.
Briti seaduste kohaselt ei saa asitõendeid arvesse võtta eeluurimisel, kuid neid oleks võimalik esitada avaliku uurimise kinnisel istungil.
