Meediaväljaandelt mõisteti kahjuhüvitis välja tuginedes muuhulgas võlaõigusseaduse § 134 lg 6. Nimetatud säte võimaldab isikuõiguste rikkumise korral, sealhulgas isiku eraelu puutumatuse rikkumise eest kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, teatas riigikohus.

Meediaväljaanne avaldas hoolimata isiku vastuseisust tema eraelu kohta käivat teavet. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kui isik tegeleb loomingu või selle esitamisega, võib üldjuhul olla õigustatud kõrgendatud huvi tema loomingu, mitte aga tema eraelu vastu. „Seda ei muuda ka asjaolu, et isik on mingil ajal ise soovinud ajakirjandusega suhelda ja enda kohta eraelulist infot jagada. Asjaolu, et inimene on enda kohta avalikkusele teavet jaganud, ei tähenda, et ajakirjandus võiks seejärel asuda selle isiku kohta täiendatavalt eraelulisi andmeid koguma ja neid isiku sõnaselgele keelule vaatamata avaldama,“ leidis riigikohus. Tsiviilkolleegiumi hinnangul on ekslik meediaväljaande käsitlus, mille kohaselt oli kõnealune isik ise oma avaliku elu tegelase staatuse tõttu loobunud õigusest privaatsusele.

Samas otsuses rõhutas riigikohus, et lastekaitseseadusest tulenevalt on ka alaealise eraelu kõrgendatud kaitse all ja avalikkuse huvi ei õigusta üldjuhul lapse privaatsust kahjustavate andmete avaldamist. Samuti ei tohi selliseid andmeid avaldada ühe vanema nõusolekul, kui teine vanem sellele selgesõnaliselt vastu vaidleb.

Varjuni ja Kroonika väljaandja AS-i Ajakirjade Kirjastus vaidluses tuli esimene kohtulahend juba 2012. aasta märtsis, kui Harju maakohus mõistis Varjunile välja 5000 eurot ehk osa ajakirja Kroonika käibest. Põhjuseks oli asjaolu, et ajakiri kirjutas laulja ja tema endise elukaaslase tülist alaealise poja jagamise.

Kohtud arutasid kaasust eraelu kaitseks kinniste uste taga.