Andrei Lobov: Vene kogukond ei kujuta Eesti rahvale mingit ohtu
Delfi avaldas hiljuti juhtkirja "Kõlvarti karuteene lastele", kus esitati palju küsimusi, mida lugedes mind jälitas tunne, et kõik kordub, et ma olen kõike seda juba läbi elanud.
Eelmise aasta juulis kirjutasin artikli „Tõuske murult püsti, simulandid, me mängime ühes meeskonnas!“ Mida on aga ühist 2012. aasta juulikuul ning 2013. aasta Delfi juhtkirjal?
Õiguskantsler kirjutas 2012. aasta suvel eestikeelse koolihariduse kättesaadavuse teemal, väljendades sellega oma vastuseisu venekeelset haridust andva eralütseumi loomise kavadele. Õiguskantsler vahetas ringi mõisteid – tema pöördumisest võis kogemata aru saada, et eestikeelne haridus pole meie riigis piisavalt kättesaadav. Nagu me teame, käib Eestis praegu koolide sulgemine ning see puudutab nii eesti kui ka vene õppekeelega koole. Miks aga tegi õiguskantsler antud olukorras juttu eestikeelse hariduse kättesaadavusest?
Kõnealuses Delfi juhtkirjas väljendub mõistete ümbervahetamine selles, et juhtkirja autor vastandab eesti keele säilimise emakeelsele (meie kogukonna jaoks venekeelsele) õppele, peitudes laste heaolu ning väljamõeldud „positiivsete trendide“ taha. Selleks aga, et õppida mingit keelt, puudub vajadus minna üle õppele selles keeles.
Eesti vene kogukond on deklareerinud ennast subjektina. Käesoleva deklaratsiooni toetuseks anti 35 841 allkirja, kus allakirjutanud kaitsesid oma põhiseaduslikku õigust omandada emakeelset haridust. Allkirjalehega ning selles esindatud nõudmistega on võimalik tutvuda siin. Allkirjad anti Vabariigi Presidendile, Valitsusele ning Haridus- ja teadusministeeriumile üle Rahvusvahelisel Lastekaitsepäeval – 1. juunil, kuid vastavad riigiorganid teevad näo, et neil ei lähe Eesti vene kogukonna vajadused korda.
Siinkohal väärib märkimist, et vene õppekeelega koolid eksisteerivad meie riigis juba ammu. Üks vanimatest Tallinna koolidest – Tallinna Tõnismäe Reaalkool pooldab juba ammu venekeelset õpet kooli gümnaasiumiklassides. Antud kooli hoolekogu tegi Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse sätetele tuginedes vastava taotluse, mida toetas ka Tallinna Linnavolikogu. Palun tutvuge selle kooli ajalooga, mis sai alguse 1789. aastal. Kas see on kuidagi seganud eesti rahva ning eesti keele arengut? Miks siis praegu meie riigis üritatakse kõigi jõududega lahti saada emakeelse hariduse omandamise võimalusest?
Miks üritatakse praegu vastandada meie kogukonna huve mingite „positiivsete trendidega“? Andke andeks, me pole rahvuselt eestlased ning antud fakt ei kujuta Eesti rahva jaoks mingit ohtu.
Kaasatus riigi ellu saab alguse võimalusest võtta osa riigi elust ja tegemistest, kui eksisteerib vastastikune arvestamine üksteise huvidega, mitte aga õigete „positiivsete trendide“ pealesurumine. Paljud Eesti vene kogukonna liikmed näevad väga hästi, et riik suhtub neisse üleolevalt. Mingi keele valdamine on täiesti omaette teema, kuna nii eesti, kui ka vene keeles on üleolev suhtumine vene kogukonda väga selgelt väljendunud.
