Selleks võivad ministri sõnul olla näiteks haigekassa eelarvest rahastatavad hüvitised.

„Mõlemal suunal analüüsimine ja ka tegevuste planeerimine toimub ning tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on sotsiaalministeeriumi selge prioriteet,“ ütles Rõivas Delfile.

Rõivas viitas haigekassa ja sotsiaalministeeriumi koostatud 2009. aastal koostatud Eesti tervisesektori rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsile, mis hindab tervisesüsteemi rahastamise korraldust riigi majandus- ja eelarvepoliitika taustal.

Analüüsist selguski, et sotsiaalmaksu maksjad moodustavad umbes poole kõikidest haigekassa kindlustatud inimestest ja nende inimeste tervishoiukulud, kes sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ei maksa oli juba 2008. aastal 45 protsenti kindlustatud elanikkonnast.

Jutt on lastest, pensionäridest, invaliidsuspensionäridest ja üliõpilastest, kellel on kõigi teiste kindlustatutega võrdne õigus samadele hüvitistele vaatamata sellele, et nad ei maksa sotsiaalmaksu ja seda ei maksa nende eest ka riik.

Täna maksab riik ametlikult vaid väikese osa kindlustatute ehk umbes kolme protsendi eest, kelle hulgas on alla kolmeaastaste lastega lapsehoolduspuhkusel vanemad, registreeritud töötud ja puudega inimeste hooldajad.

Haigekassa andmetest nähtub, et ravikindlustusmaksu maksjaid oli eelmise aasta lõpu seisuga 575 277, mis on ligi 27 000 võrra vähem kui ülalpeetavaid ehk neid, kes ise maksu ei maksa.

Ravikindlustatutega võrdsustatud inimesi oli aastavahetusel 602 249.