"Minu jaoks oli positiivne rahvakogule tehtud ettepanekute rohkus. On hea, et inimesed tahavad poliitika tegemise üle kaasa mõelda ja neil on selged seisukohad," ütles Reinsalu Delfile.

"Üldine suund neis ettepanekutes oli, et inimesed tahavad, et Eesti poliitika oleks läbipaistev - et oleks selge, kuidas otsused kujunevad, et need oleks tehtud avalikest huvidest lähtudes," ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul on väga oluline, et inimesed saaksid oma seisukohtadega poliitikat mõjutada, et neid kuulataks ja poliitikud ise annaksid aru."Rahvakogu algatus ei tohiks kindlasti olla ühekordne initsiatiiv. Peame arutama, kas sellist tüüpi keskkond oleks parlamendi juures püsivalt. Teisalt peaksime kujundama ka selge poliitikute aruandluse ja tagasiside kultuuri," leiab Reinsalu.

Kodanikualgatuslik seadusloomekeskkond rahvakogu oli eile õhtul kella 21-ks saanud 1846 ettepanekut ja kõige rohkem oli tehtud valimisi puudutavaid ettepanekuid.

Veebruaris töötavad esitatud ettepanekutega poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud, kes grupeerivad ettepanekud ja kommentaarid erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks. Seejärel varustavad poliitikateadlased ja teised eksperdid need ettepanekud esmase mõjuanalüüsiga.

Märtsis toimub üks või mitu arutelupäeva, kus valitakse stsenaariumidest välja eelistatumad. Seejärel on president Toomas Hendrik Ilves lubanud esitada need arutamiseks riigikogule koos ettepanekuga muuta kehtivaid seaduseid.

Rahvakogu tööd korraldavad Sihtasutuse Eesti koostöö kogu juhtimisel vabatahtlikena erinevad vabaühendused, näiteks poliitikauuringute keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, e-Riigi akadeemia, Avatud Eesti fond, erakonnad ning IT- ja kommunikatsioonispetsialistid.