Riiklik süüdistaja ei ole veel otsustanud, kas kaebab kohtuotsuse edasi.

Prokuratuur süüdistas Arumäed selles, et ta jättis täitmata kohustuse hoolitseda pere 7-aastase emase saksa lambakoera Claudia tervise eest, mille tõttu tekkis loomal ulatuslik nahapõletik ja lihaskudede kahjustus.

Süüdistuse kohaselt jättis naine puhkusele sõites oma äsjapoeginud haige koera koos kutsikatega järelevalveta. Koeral tekkis emakas põletik ja ta vajanuks kohest ravi.

Koer oli lühikese ketiga kuudi külge kinnitatud, mis piiras tema liikumisvabadust. Samuti ei olnud loomal piisavalt joogivett. Näljast ja veepuudusest tekkinud organismi üldise kurnatuse tõttu ei suutnud koer imetada oma kutsikaid ja seetõttu üks kutsikas suri ning teine tuli veterinaaril eutaneerida.

Arumäele (s. 1975) esitati süüdistus karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil näidates üles erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu suhtes ning pannes oma tegevusetusega kogumis toime looma suhtes lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu.

19. mail 2011 mõistis Pärnu maakohus Arumäe õigeks põhjendusel, et ei tuvastatud koera kohtlemist julmal viisil(julmaks viisiks tuleb pidada looma piinamist (põletamist, surnuks peksmist), looma tapmist enda või teise lõbustamiseks jne).

Et isikut sellises süüdistuses süüdi mõista, tulnuks tema käitumises tuvastada vähemalt kaudne tahtlus koera piinata. Kergemeelsuse või hooletuse tuvastamise korral ei saa isikut selle seadusesätte alusel süüdi mõista.

Tallinna ringkonnakohus tühistas 11. oktoobril 2011 Pärnu maakohtu otsuse kriminaalmenetluse normi olulise rikkumise tõttu, ning saatis asja tagasi uueks arutamiseks Pärnu maakohtusse teises kohtukoosseisus, põhjendusel, et otsusest ei ole väljaloetav, miks maakohus ei pidanud usaldusväärseks neid tõendeid, mis toetasid süüdistust. Ringkonnakohtu hinnangul rajanes maakohtu otsus vaid süüdistatava ütlustele ja tema ütlusi toetavatele ja nendega riimuvatele tõenditele.

Riigikohus ei võtnud 28. novembril 2011 Arumäe kaitsja määruskaebust menetlusse ning seega jõustus Tallinna ringkonnakohtu määrus otsuse tühistamise kohta ning asja tagasisaatmise kohta Pärnu maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2012. aasta alguses asus maakohus uuesti asja arutama. Süüdistuseks seekord tegevusetus looma suhtes lubamatu teo toimepanemiseks julmal viisil. Kohtuistungid toimusid maikuus, peale mida saadeti asja materjalid veterinaariaekspertiisi, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt ilmnesid lahknevused kohtus tunnistajatena üle kuulatud loomaarstide arvamustes looma tervisliku seisundi ja selle põhjuste osas.

Ekspertiisi tulemused saabusid sügisel ning kohtuvaidlused toimusid käesoleva aasta jaanuari alguses. Prokurör palus kohtul Arumäe süüdi tunnistada karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 - § 13 lg 1 järgi ja karistada teda kuue kuulise tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga ning lisakaristusena võtta temalt viieks aastaks ära loomapidamise õigus.

Kaitsja palus Arumäe õigeks mõista, mööndes, et kuigi Arumäe ei käitunud kõige otstarbekamal viisil äsjapoeginud koera juurest reisile minnes ja jättes koera koos kutsikatega tuttava järelevalve alla, ei ole ta sellise käitumisega toime pannud kriminaalkorras karistatavat tegu.

Täna asus kohus seisukohale, et Marge Arumäe ei näidanud lemmiklooma pidajana üles koera suhtes vajalikku hoolsust, mis oli tingitud tema tähelepanematusest ja kohusetundetusest.

Samas leidis kohus, et olenemata sellest, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletuse vormis toime pandud teoga, ei ole ettevaatamatus karistusseadustiku § 264 koosseisuline tunnus ning isiku kriminaalvastutusele võtmine on välistatud.

Ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist ei tulene, et Arumäe oleks tegevusetusega pannud toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil. Kohus mõistis Arumäe talle esitatud süüdistuses süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustada viieteistkümne päeva jooksul.