"Ühinguõigusliku vastutuse kohta sätestatud reeglid on nii juhatuse kui nõukogu liikmetele sarnased. Ja samad on need reeglid nii eraõiguslike ühingute kui ka nn riiklike ettevõtete osas. Üldreegel on, et tekitatud kahju eest vastutavad need juhtorganite liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega ühingule kahju tekitasid.

Seega ei kehti mitte juhatuse ega nõukogu liikmete ühine vastutus, vaid iga liikme puhul hinnatakse konkreetselt tema kohustuste täitmist. Kahju eest vastutavad vaid need liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega kahju tekitasid, näiteks hääletasid kahju tekitanud otsuse poolt.

Vastutuse kohaldamine eeldab mh, et esineb nii konkreetse kohustuse rikkumise fakt, sellega tekitatud kahju, kui ka nende omavaheline põhjuslik seos, ehk kahju peab olema tekkinud kohustuse rikkumise tulemusena. Samuti tuleb silmas pidada, et nõukogu liige ei vastuta, kui tõendab, et on kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Seega kui mingi otsuse tegemise hetkel (strateegilise arenguplaani heakskiitmisel) on tõendatav, et otsus tehti kõiki aspekte mõistlikult kaaludes ning hoolikalt, siis on komplitseeritud vastutuse rakendamine. Samas kui alternatiive üldse ei kaalutud, või oli näiteks tegemist puudulikel andmetel põhineva otsustamisega, siis võib küsimus tekkida hoolsusmäära järgimises.

Äärmiselt oluline on aga ka arvestada, et mitte iga otsus, mis ei teeni kasumit, ei tähenda automaatselt ühingule kahju tekitamist. Ja automaatselt ei tähenda ka kahju kaasa toonud otsus, vastutuse kohaldamise alust.

Tuleb arvestada nii üldisema võimaliku positiivse mõju kui ka kõigi muude asjaoludega, mh juhtorganite liikmete jaoks ettenägematute asjaoludega. Lisaks tuleb rõhutada, et alati tuleb arvestada konkreetse otsuse tegemise ajahetke, milles tegutsedes otsus vastu võeti, mitte tulevikusündmuseid."