Kui vaadata suurt pilti, tuleb tõdeda, et tegelikult jätab iga tavaline kodanik endast suurel hulgal jälgi maha. Mobiiltelefon näitab liikumist üsna täpselt, rääkimata lugematutest turvakaameratest ja pangakaardiga tehtud maksetest. Kui on põhjust välismaale minna, koguvad laeva- ja lennufirmad need andmed oma tarbeks kokku. Ja kui vaja, saavad korrakaitsjad need hiljem ka kätte. Lisaks on riigil nagunii ülevaade oma kodanike maksutuludest, elukohast ja muust.

Samas ei maksa unustada, et kuigi pangakaardiga tehtud maksete puhul on teada kellaaeg, summa ja poe nimi, ei jõua see info automaatselt mõnda riiklikku andmebaasi...

Kõikide majutusasutuste viimist ühtse riikliku andmebaasi alla ei pea heaks lahenduseks ka Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, sest näeb selles riiklike funktsioonide veeretamist ettevõtja õlgadele.

Et muudatuse eesmärk on lisaks kiirusele ja efektiivsusele ka sisejulgeoleku parandamine, tuleb paratamatult mõelda sellele, et tegelikult on sularaha kasutades ning mobiile, pangakaarte ja hotelle vältides võimalik elada ka ilma neid jälgi jätmata. Aga sellisel juhul on süsteem kriminaalide jaoks vaid ebamugavus ning ülejäänud ausaid kodanikke käsitletakse juba a priori pättidena. Lisaks pole kunagi võimalik täielikult tagada, et kõiki politsei käsutuses olevaid andmebaase kasutatakse korrektselt ning näiteks naabrimehe järel ei nuhita.

Sestap võiksid avalikku korda tagada ikka selleks ette nähtud asutused, mitte hotellid. Ja et Tallinnas ööbiv tartlane ei peaks ilmtingimata hostelis dokumenti näitama, võiks pilgud pöörata lõunasse. Nimelt registreeritakse Läti hotellides vaid kolmandatest riikidest pärit kodanikke.