Jürgen Ligi: väike riik ongi kallim
„Me jaksame pidada riiki, kus tahetakse elada ja ette võtta ning kus elu läheb paremaks,“ rääkis Ligi. „Mitte, et lapsed elavad kehvemini kui nende vanemad.“
Selleks on tema sõnul vaja kolme komponenti. Esiteks on vaja majanduslikku aktiivust ja selle all pidas rahandusminister silmas, et Eesti vajab kapitali sissevoolu.
Teiseks on vaja sotsiaalset vastutustunnet ja selle all mõtles Ligi seda, et kõigile ei saa ühtemoodi võrdselt kaasa tunda. „Iga sent peab täpselt minema, see on ainuke võimalus, et riigina hakkama saada,“ lausus ta.
Kolmandaks on tema sõnul vaja konservatiivset rahandust. Ta peab kõige halvemateks maksudeks kapitali- ja tööjõu makse.
Maksuerandid on huupi jagatud raha
„Riigi asi on teha koos asju, mida eraldi teha on kallim,“ rääkis Ligi. Maksuerandi on tema sõnul huupi antud raha ja tõi näiteks spordi. „Kui sport anda erakätesse maksuerandi kaudu, võtame me sportimise võimaluse ära lastelt ja vanuritelt ning anname neile, kes jaksavad selle eest juba niigi maksta,“ põhjendas ta.
Rahandusministri sõnul peab riik küll investeerima, kuid ka valima. „Me oleme investeerinud Euroopas tipu tasemel, aga me peame valima investeeringuid palju täpsemalt,“ lausus Ligi ja kritiseeris, et väikevallad ei vaja seda, millesse nad on investeerinud, viidates sellele, et kui inimesed vallast lahkuvad, ei vajata ka neid suuri hooneid ja rajatisi, millesse on investeeritud.
„Väike riik ongi kallim,“ möönis rahandusminister. „Aga see on meie konkurentsipuudus.“
Ministri hinnangul on Eestis küll omavalitsusi liiga palju, kuid kokkuhoid ei tule mitte nende liitmisel valitsemiskuludest, vaid muude ressursside optimeerimisest. Ligi sõnul on ka erakondade sees palju räägitud haldusreformi suhtes erinevad vaated.
Laastada saab ka sõnaga
Ligi alustas oma ettekannet kärajatel küsimusega, kuidas hoiduda elujõu ja maksejõu vastandamisest.
Ta tõi oma ettekandes välja mitmed sõlmkohad – näiteks demograafilise olukorra – kas Eesti rahvas tahab enda säilimist? Tehniliselt ei ole tema sõnul probleem Eestisse inimesi mujalt tuua.
Teiseks mainis ta tervishoidu ja küsis, kas Eesti riik suudab kasvavaid vajadusi rahuldada.
Demokraatia on tema sõnul küll ainuvõimalik, kuid vastuoluline. Rahandusminister rõhutas, et mitte keegi, sealhulgas tema ise, pole öelnud, et praegune valitsus on asendamatu. „Riiki saab laastada mitte tulega, vaid ka sõnaga,“ lausus Ligi.
Ligi pole enda sõnul ka kuulnud ettepanekuid, millega olemasolevaid valitsuse valikuid asendada tahetaks, vähemasti mitte rahanduses. Ta möönis, et riiki tappa saab ka rahandusega ja meenutas, et isegi kõige väiksema lubaja lubadused oli eelmiste valimiste eel liiga suured.
