Meestele meeldivad tegelikult kurvikad naised
Ilmselt ei peaks siin pikki selgitusi jagama, kõik on selletagi selge. Naised on loodud kurvikateks ja pehmeteks ning mehed seevastu nurgelisteks ja tugevateks.
Kuidagi piinlik on aga tunnistada, et mulle meeldivad puusakad naised, tundub, justkui teised vaataksid sellele viltu.
Naine peab olema treenitud ja sportlik, mitte liiga naiselik, kuskil ei tohi olla pekki ega tselluliiti, see on tõeline tabu. Mida vähem kaalub, seda parem.
Kui mees endale tõsimeeli soovib kergekaalulist naist, on ilmselt tegemist sooviga oma võimu kehtestada: väike ja õbluke naine tundub õrnem, haavatavam ja alistatavam, temaga tundub olevat lihtsam hakkama saada.
Kui mehel aga sellist painavat pealejäämise ja alistamise vajadust ei ole, eelistab ta siiski kurve.
Tervele ühiskonnale on tehtud nii tugev ajupesu poisikesi armastavate moeloojate (või kes teab kelle) poolt, et inimesed ongi tõsimeeli uskuma jäänud, et peenike naine on ilus, et kurvitu tütarlapselik, lausa poisilik keha on ideaal.
Mood müüb ja moega on lihtne panna inimest kandma riideid, mida ta muidu iialgi selga ei paneks. Kui ti paluda inimesel selga panna moes mitte olev kummaline riideese, keelduks ta pikema jututa ja tõenäoliselt ütleks isegi, et midagi sellist ei pane ta elusseski selga. Kui seesama riideese aga järgmisel hooajal moodi tuleb, kannab ta seda kuulekalt ja varmalt, nagu oleks see elu aeg tema lemmikstiil olnud.
Nii on moeloojatel õnnestunud panna mehi kandma naisteriideid, naisi käima linna peal ringi ühukestes retuusides, nii et aluspüksid neist läbi kumavad, veennud inimesi ajama jalga lotakaid haaremipükse, mille keskkoht põlvini ripub ja nii edasi ja nii edasi. Paljud noored on moe naastes ajanud selga 80. stiilis rõivad, mis veel mõned aastad tagasi tundusid naeruväärsed. Rääkimata sellest, kui naljakalt tõsiselt kogu nõukaaegset moodi võetakse koos mööbli ja riietega tükkis.
Kui aga trend hakkab puudutama inimkeha, tuleb minu arvates piir ette ja tuleks peatuda. Aga ei, me korrutame justkui mantrat, et naine peab olema kõhn ja treenitud, mõtlemata, kas see meile päriselt ka meeldib või mitte.
Mina väidan, et ei meeldi ja ma isegi ei kahtle, et mul on õigus. Juba lihtne loogika ütleb, et kõigil meestel ei saa olla naisekeha suhtes ühesugune maitse. Liiatigi ei saa see maitse olla nii mööda sellest, mille loodus loomu poolest naisele on andnud. Ehk siis: kui loodus on loonud naisele kurvid, ei saa olla võimalik, et meestele loomu poolest meeldivad hoopis pesulauad.
Kui mina noor olin, siis pesulauad moes ei olnud ja mind narriti sellepärast, et ma ei olnud rinnakas, ehkki tegelikult me isegi meeldisin poistele. Aga nad pidid mind norima, sest ma ei vastanud tolleaegselt trendile ega arusaamale ilusast seksikast (tol ajal seda sõna küll ei kasutatud) tüdrukust.
Miks te lasete endaga nii teha? Miks elada oma elu nii raskeks? Samamoodi ajavad poisid jalga kitsad naiselikud püksid, et naistele meeldida, ehkki naistele meeldivad need ainult sellepärast, et need on moes. Kui naine endalt ausalt küsib ja endale ausalt vastab, meeldib talle mehelik stiil loomu pooleks palju enam. Aga häbi on ju seda tunnistada.
Mina soovitaks küll vabalt võtta ja olla lihtsalt inimene. Kui mehele meeldivad kurvid ja naine on loomu poolest kurvikas, siis milleks teha läbi see kadalipp, et naine kõigepealt spordib või sööb end peenikeseks ja siis võtab mees ta omaks, kuna ta on "okei", selle asemel et tunnistada: mulle meeldivad kurvid, sina oled kurvikas, las jääb kõik nii?
Vähesed julgevad seda teha ja teised kõrvalt vaatavad kahtlustavalt, et kas nad on tõesti õnnelikud ja kuidas nad küll millegi sellisega lepivad, selle asemel, et aru saada, et nood said, mida tahtsid, teised aga lasevad endale kõigepealt ette kirjutada, mis on õnn ja asuvad seda seejärel varmalt täitma.
Ega sellist mustrit murda ei olegi lihtne, saan täiesti aru. Kuid mina kavatsen igatahes endaks jääda ega plaani mingeid muutusi selle nimel, et olla midagi, mis on väidetavalt in. Tegelik ilu on loomulikkuses ja kui terve maailm läheb hulluks mingite trendide pärast, siis mis seal ikka, kehitan õlgu ja elan oma elu edasi, oodates, millal neile mõistus koju tagasi tuleb või kuni trendid muutuvad mulle soodsamaks.
